reede, 20. detsember 2013

1939 - "Kindralite maja" Gonsiori 17



Uus Eesti 18.12.1937 lk 7
Vabadusristi kavalerid ehitavad viiekordse maja.
Uus ehitusi Tallinna Politseiaiale.
 
Tallinna Politseiaiale on kavatsusel ligemal ajal püstitada uusi suuremaid elumaju. Nii loodab kevadepoole ehitamisega algust teha Vabadusristi kavaleride korteriühing „Vari“, samuti on moodustamisel veel üks teine korteriühing samale platsile maja ehitamiseks. „Vari“ liikmeteks on sõjaminister kindral Lill, Riigihoidja käsunduskindral Jonson, piirivalveülem kindral Kurvits, riigikohtunik Kann, linnanõunik Sisask, arhitekt Kuusik, kolonel Maide, direktor Tannebaum, kolonel Laurits ja rida teisi tuntud tegelasi, üldse 34 isikut. Hoone projekt on linnavalitsuse poolt juba kinnitatud, kuid tööd on alles välja andmata.
Maja plaani on valmistanud arh. Kuusik. Hoone tuleks kivist, viiekordne ja sisaldaks 34 elukorterit. Ehitusega loodetakse algust teha kevadepoole.
Maja asukohaks oleks plats tulevase uue pritsimaja vastas, Raua tänava ja Gonsiori tänava pikenduse nurga kohal.
Teisel korteriühingul, mille liikmeks riigiametnikke ja teisi, on kavatsusel ka viiekordse maja ehitamine. Elukortereid tuleks kümme. Kuid tähendatud ühingul on alles eeltööde tegemine käsil, ja millal jõutakse ehitamiseni, on alles lahtine.


Pealinna Teataja 3.09.1938 lk 2
„Kindralite majale“ rajatakse alusmüüre.
 
Politseiaial on praegu kibedasti käsil alusmüüride rajamine suuremale ühiselamule, mille ehitajaks on korteriühing „Vari“. Hoone tänavapoolne front on 101 meetrit pikk. Ühiselamu tuleb viiekordne ja sisaldab 34 suuremat kõigi ajanõudeile vastavate mugavustega korterit. Hoone valmib elamiseks arvatavasti 1. oktoobriks 1939. a.
Nagu ehituse juures askeldavad töölised seletasid, on hoone peamisteks omanikeks kindralid, eesotsas sõjaminister kindral Lillega. Seda hoonet kutsuvad töölised „kindralite majaks“, kuna ehitustöid käivad sageli jälgimas kindralid Jonson, Brede j.t.
Meie teada on hoone omanikeks Vabadusristi kavalerid, kelle ridadesse kuulub hulk kindraleid.
Hoone asetseb Gonsiori tänava pikenduse ja Aspe tänava nurgal ja ulatub ühe tiivaga Raua tänavale.


Uudisleht 13.01.1939 lk 5
Kindralite-maja katuse all
Äsja jõudis Politseiaial ehitatav vabadusristi vendade ühiselamu „Vari“ katuse alla. Praegu toimuvad hoone juures siseehitused. Hoonet ehitab teatavasti ehitusfirma R. Treubeck ja V. Tretjakevitsh ja see loodetakse valmis jõuda juba käesolevaks kevadeks. Uue, ehitatava maja osanikeks on mitmed kõrgemad sõjaväelased, eesotsas kindral Jonsoni, kindral Kurvitsa, kol. Lüüsi j.t.


Rahvaleht 16.08.1939 lk 4
Politseiaed võtab suurlinna ilmet.
 
...Otse uue pritsimaja vastu üle tänava on kerkinud viiekordne tumepruuni kunstgraniidiga kaetud majamassiiv, mis kannab rahvasuus juba „kindralite maja“ nimetust. See on endise „politseiaia“ üks suuremaid uusi ehitusi, mahutades 34 korterit. Maja on läinud maksma ümmarguselt 600 000 krooni ja nagu näitab ka tema nimetus rahvasuus, on tema omanikeks 99 protsendiliselt meie kõrgemad sõjaväelased ning Vabadusristi kavalerid, mis on fikseeritud ka kõne all oleva ehitusühingu põhikirjas. Ehitusühingu esimeheks on piirivalve ülem kindral A. Kurvits. Ühingusse kuuluvad veel endine riigipresidendi käsunduskindral J. Jonson, siis sõjaminister P. Lill j.t....



Päevaleht 23.09.1939 lk 9
Ülekolimise tõttu ei võta haigeid vastu Dr. A. Reiman 23. sept. – 26. sept.
Lastehaiguste eriarst.
Uus aadress Gonsiori 31-19 (Vastu uut, Raua tän. tuletõrjehoonet). Tel. uus nr. 324-78.



1939. aastal avas Sõjaväe Majandusühisus maja ühes poolkeldrikorruse äriruumidest oma viienda kaupluse Tallinnas (teised asusid Pikk 11 (peakauplus), Vene 5, Kopli 21 ja Liivalaia 64 (praegune Juhkentali 22); lisaks olid SMÜ-l osakonnad Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas, Rakveres ja Võrus).
Sõdur 17/1940 lk 420-421
Sõjaväe Majandusühisuse tegevus 1939. aastal.
...On ajakohaselt sisustatud Tartu kauplus, Võru kauplus paigutatud moodsasse majja ja temale uus sisustus muretsetud. On avatud uus moodne äri Tallinnas „Vari“ majas (Gonsiori 31). Seega on juhatus suurte sammudega jätkanud äride sisustamise moderniseerimist ajanõuete kohaseks. Äriteenijate ja tööliste arv on püsinud endisel tasemel – 95 inimest...


* * *
Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja ehk "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Pärast sõda ehitati majaga liituvad samas stiilis kõrvalhooned Gonsiori 17a (paremal servas, tellingutes) ja Pronksi 11 (vasakul servas). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja ehk "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Vaade Gonsiori tänavalt. Paremal tellingutes sõjajärgne samas stiilis ehitatud hoone Gonsiori 17a. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Gonsiori 17 (algselt Gonsiori 31), korteriühingu "Vari" maja, "kindralite maja", valmis 1939, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Vaade Pronksi tänavalt. Vasakul sõjajärgne samas stiilis ehitatud hoone Pronksi 11.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uuem ja vanem -  Pronksi 11 ja sõjas saadud armidega Gonsiori 17.
Foto: 8.05.2013, R. Vaikla


neljapäev, 12. detsember 2013

1938 - Ühiselamute ehitamine läheb hoogu


Uus Eesti 8.12.1938 lk 2
Üürnikud majaperemeesteks.

Tallinn võitleb korterikitsikuse vastu ühiselamute ehitamisega. – Kahetoaline korter ühiselamus maksab 5000 kr.
 
Et omaltpoolt kaasa aidata korterikitsikuse vähendamisele ja võimaldada väikese kapitaliga kodanikel ehitada oma kodu, on Tallinna linnavalitsuse ehitusosakond alustanud korteriühingute organiseerimist. Sellega tehti algust juba 1936. aastal. Linn võimaldas ehitajaile soodustatud tingimustel obrokikrundi ja osakond koostas ehituskavandid. Nii organiseeriti linna kaasabil korteriühingud „Asula“, „Raua“ ja „Uus 22“, milledes on kokku 55 korterit.
Kuna osakonnale pidevalt esitati rohkesti järelepärimisi ja sooviavaldusi, alustas osakond 1938. a. kevadel uuesti korteriühingutesse astuda soovijate registreerimist.
Et oma kodu ja korteri järele Tallinnas valitseb suur vajadus, seda tõendab ehitusosakonnale esitatud sooviavalduste arv: lühikese ajaga esitati ligemale 400 sooviavaldust. Enamus soovijaid võiks tasuda ehituse jooksul 5-25 protsenti ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa sooviti saada pikaajalisele laenule. Umbes veerand soovijaist oli suuteline tasuma ehituse jooksul 60 prots. või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijatest ehitusosakond organiseeris grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega inimesed. Nendest gruppidest on seni välja kujunenud neli korteriühingut – „Vara“, „Oma elamu“, „Kaljo“ ja „Eesti Tare“. Kõik neli ühingut tahavad ehitusosakonna andmete järele ühiselamute ehitamisega alustada juba 1939. a. kevadel.
„Vara“ liikmeskonda on koondunud 13 sõjaväelast ja pangaametnikku, kes ehitavad Kunderi tänavas 16 korteriga neljakordse maja. See läheb maksma 160.000 krooni. Summast on korteriühingute liikmetel oma raha 75 prots., puuduv summa hangitakse pangalaenuna.
„Kaljo“ 26-liikmeline pere ehitab neljakordse 24-26 korteriga maja Kuhlbarsi ja Pärna tän. nurgale. Maja läheb maksma 180.000 kr., sellest 60 prots. on liikmetel omakapitali. „Kaljo“ liikmeskonda kuuluvad ametnikud ja vabakutselised.
15 erateenija ja vähemate ettevõtjate organiseeritud on korteriühing „Oma elamu“, mis Kunderi ja Laulupeo tänavate rajoonis ehitab neljakordse 21 korteriga maja, mille ehitushind on kalkuleeritud 120.000 kroonile. Sellest saadakse omakapitalina kokku 60-70 protsenti, ülejäänud osa pangalaenudena.
Era-teenijate ja vähemate ettevõtjate perest on pärit ka korteriühing „Eesti Tare“ 12 liiget. Need ehitavad 12 korteriga kolmekordse maja Paldiski maanteele. Maja läheb maksma 60.000 krooni. Liikmed oma rahana panevad summast kokku 50 prots.
Lisaks on veel organiseeritud kolm korteriühingut linnateenijate osavõtul. „Oma tuba“, mille liikmeteks linna kooliõpetajad, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tänavas. Linnateenijate ja tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiselamu“ kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamud oma liikmetele, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks vaid 6-10 prots. korteri hinnast. Linna ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada neljakordse 24 korteriga ühiselamu ehitamist samuti Gonsiori tänavas. Kalkulatsioonide järele maja läheb maksma 230.000 kr.; liikmete omakapital on 30 prots. ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel Tallinna Linnapanga ametnike, Riigi trükikoja ametnike ja teiste hulgas.
Linna ehitusosakond märgib, et olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevuse tõusule on praegu pikaajalise mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus. Praeguste tingimuste juures läheb üks ruutmeeter korteri põrandapinda maksma keskmiselt 120-130 krooni. Korteriühingu tegevus praeguste krediidiolude juures on mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70 prots. ehituskuludest. Keskmiselt läheb kahetoaline korter ühismajas maksma 5000-6000 krooni, kolmetoaline 8000 krooni.


Pealinna Teataja 10.12.1938 lk 3
Ühiselamute ehitamine läheb hoogu
Seni on ehitatud 3 ühiselamut 45 korteriga, ehitamisel on 4 elamut 75 korteriga
 
Mag. E. Umblia andis ajakirjanikele jutuajamise, milles ta käsitas Tallinna linnavalitsuse tulemusi ühiselamute organiseerimisel.
Selgus, et ehitusosakond alustas ühiselamute organiseerimist 1936. a. linnavalitsuse poolt kinnitatud juhistel, et võimaldada väikekapitaliga kodanikele ehitada oma kodu ja et ühtlasi elustada ehitustegevust.
Linn võimaldas soodustatud tingimustel ehituskrundi. Osakond valmistas ehituskavandid, registreeris soovijaid ja võttis vastu esialgseid sissemakse. Ühte majja korterisoovijad organiseeriti korteriühinguks, kellele anti üle edaspidine talitus.
Nii organiseeriti 3 korteriühingut: Kunder tn. 20 – 25 korterit, Raua tn. 36 – 20 krt. ja Uust tn. 22 – 10 krt.
Vahepeal osakond katkestas ajutiselt ühingute organiseerimise, sest suurema osa korterisoovijate rahuldamist ei võimaldanud nende endi väike omakapital ja pikaajalise ehituskrediidi puudus. Organiseerimist kavatseti jatkata, kui on selgunud pikaajalise ehituskrediidi ja mõned muud ühingute tegevusega seotud juriidilised küsimused (korterite kinnistamine omanike nimele).
1938. a. kevadel alustati uuesti korteriühinguisse astuda soovijate registreerimist.
Osakonnale esitati lühikese ajaga ligi 400 sooviavaldust. Valdav enamus soovijaid võis tasuda ehituse jooksul 5-25% ehitatava korteri hinnast, kuna ülejäänud osa soovis saada pikaajalisele laenule. Umbes 25% soovijaist olid suutelised tasuma ehituse jooksul 60% või rohkem soovitava korteri hinnast. Viimastest soovijaist organiseeris osakond grupid, koondades igasse gruppi enam-vähem ühesuguse seltskondliku seisukohaga ja ühtlaste soovidega isikud.
Neist organiseeritud gruppidest on seni välja kujunenud 4 korteriühingut: „Vara“, Kunderi tn. – 16 krt.; „Kaljo“, Kuhlbarsi tn. – 24 krt.; „Oma elamu“, Kunderi tn. – 21 krt. ja „Eesti Tare“ Paldiski mnt. – 12 krt. Ehitustöödega alustatakse eeloleval kevadel.
Peale selle on organiseeritud korteriühinguid linnateenijate osavõtul:
1) K.-Ü. „Oma tuba“, liikmeks linna kooliõpetajad, praegu on ühingul 18 liiget, kavatseb alustada 1939. a. 4-kordse, 18 korteriga maja ehitamist Gonsiori tn.
2) Linnateenijate ja –tööliste korteriühing „Linnateenijate ühiskodu“, kavatseb ehitada väikekorteritega ühiselamuid oma liikmeile, kusjuures liikmete esialgne osamaks oleks 6-10% korteri hinnast.
3) Ehitusosakonna ametnike korteriühing, mille põhikiri pole veel registreeritud, kavatseb 1939. a. alustada 4-kordse, 24 korteriga ühiselamu ehitamist Gonsiori tänavale, mis eelkalkulatsioonide järgi läheks maksma Kr. 23.000. Liikmete omakapital on 30% ehituskuludest.
Peale selle on korteriühingute ellukutsumise mõte liikumas veel mitmes ringkonnas, näiteks Linnapanga ametnike, Riigitrükikoja ametnike hulgas ja mujal.
Olulisemaks takistuseks korteriühingute tegevusele on praegu eeskätt pikaajalise, mõõdukaprotsendilise ehituskrediidi puudus.
Ühiselamus läheb kahetoaline korter 6000 kr. ja kolmetoaline 8000 kr. maksma. Praeguste krediidiolude juures on korteriühingu tegevus mõeldav vaid juhul, kui liikmed suudavad kokku panna omakapitali vähemalt 60-70% ehituskuludest, mis teeb välja ligi 5000 krooni.
1937./38. aasta jooksul on registreeritud siseministeeriumi juriidiliste isikute büroos 14 korteriühingu põhikirja. Linnavalitsuse majandusosakonna kaudu on antud või lubatud obrokile korteriühinguile sama aja jooksul 9 ehituskrunti.
 
Omalt poolt võime lisada, et ühiselamute püstitamine ei saa meil siiski areneda selles ulatuses, kui seda mõnelt poolt on soovitud. Meil on vähe kodanikke, kellel on 5000 või enam krooni vaba raha. Ja kui inimesel kord juba on säärane suur summa, siis mõtleb ta oma kodu loomisele. Vähe on neid, kes pooldavad elamist üürikasarmus, kus koos 20 või enamgi perekonda. Iga üürniku ideaaliks on ikkagi oma kodu, ja kui seda ei suudeta saavutada, siis pigem lepitakse korteriga korralikus 10-12 korteriga üürimajas.
* * *
Kunderi 12, korteriühingu "Vara" maja, arhitekt Alfred Kehva. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paarismaja Kuhlbarsi 6 / Pärna 1 (eespool), korteriühingu "Kalju" maja, arhitekt Eugen Sacharias; ja Kuhlbarsi 8 / Gonsiori 30 (algselt Gonsiori 54) (tagapool), korteriühingu "Oma Tuba" maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla


Kunderi 19, korteriühingu "Oma Elamu" maja, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Paldiski mnt 49 (algselt Paldiski mnt 47a), korteriühingu "Eesti Tare" maja, arhitekt Richard Kasikov. 3-korruselisele majale lisati 1962. aastal neljas korrus. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Esimese kolme Tallinna linna kaasabil organiseeritud korteriühingu majad:

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja,
arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja
Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

reede, 6. detsember 2013

1938 - August Naarise maja Tõnismägi 3a


Pealinna Teataja 17.08.1938 lk 3
Hariduse tänaval elav ehitustegevus
Uutes majades rida vabu kortereid
 
Kui tulla mööda Pärnu m. linna poole, siis Tõnismäe kohalt vaadatuna avaneb põgus pilk meie pealinna ehituslikule arengule. Paari viimase aastaga on siia kerkinud nagu uus linnaosa. Nauding on vaadata, millise huviga majaomanikud on püüdnud ilustada majade fassaade. Iga maja pakub midagi erinevat. See majadeblokk Roosikrantsi tän. ja Pärnu mnt. ümbruses jätab tervikliku pildi meie viimaseaja elamukultuurist.
Kuigi tänavate ääred on tihedalt reastatud 4-5-kordsete hoonetega, jatkub ehitustegevus siiski. Nüüd on see keskendunud uuele rajatavale Hariduse tänavale. Selle tänava nurgal valmib lähemal ajal nägus neljakordne eluhoone. Käsil on hoone seesmine viimistlus. Samaaegselt kui meil kõneldakse korterikriisist ja väidetakse, et korterid antavat ära alusmüüride rajamisel, siis otse paradoksaalne näide: peagu kogu maja aknaid ehivad väljaüürimise tunnusena pabersildid. Küsin poeruumis töötavalt maalrilt: „Kas on veel vabu kortereid ja mitme toalised need on?“ Saan vastuseks, et korterid algavad kolme toa ja köögiga ja on peagu kõik veel vabad. Kõnnin edasi piki Hariduse tänavat. Siseneb mõte: kas meil ei minda suuremate korterite ehitamisega liiale?
Hariduse tänaval areneb vilgas töö. Ehitusmaterjalide hunnikud ja tööliste sagimine võimaldab vaevalt läbipääsu. Siin on lõpetamisel kodumajanduskooli suurem hoone ja edasi rajatakse müüre uuele haiglale. Otse haigla kõrval valmib suurem kuuekordne elumaja. Lõpetamisel on veel seesmine viimistlustöö. Küsin majaperemehe järele. Mind juhatatakse kolmandale korrale. Ehituskontoris istub majaomanik Naaris ja tutvub parajasti hooneplaanidega. Alustame juttu üürnikest ja korterinõudmisest. Minu küsimusele, kas vajatakse veel suuremaid kortereid, vastab majaomanik: „Minu majas algavad korterid kahest toast ja lõpevad kuue toa, köögi, teenija- ja vannitoaga. Peab ütlema, et nõudmist on, kuid moodne aeg on komplitseerinud üürniku nõudmised ka korteri kohta.
Uus üürnik tavatseb enne hoone valmimist käia mitu korda kogu oma perekonnaga korterit vaatamas ja alati leitakse puudusi, milliseid palutakse kõrvaldada. Ka sellest on veel vähe. Korteri väljaüürimiseks tuleb isegi alustada võistlust naabriga.
Tuleb kasvõi mõne seinakapiga ületada naabrimajas asuvad korterid. Sellest sõltuvalt olen oma majas teinud kõik, et üürnike elu muuta mugavamaks.“
Sellele keskustelule järgnenud ringkäigul uues majas selgub, et majaomanik Naaris on tõesti kasutanud kõiki mugavus-vahendeid, mida pakub moodne elamukultuur. Majas on lift, soe ja külm vesi, köökides elektripliidid, ohtrasti on kasutatud niklit, toad parkett-põrandatega jne. Loetelule lisandub veel rida pisiasju, mis terviklikult teevad elamise selles hoones tõesti mugavaks.
Edasi seletab majaomanik, et hoone olevat läinud võrdlemisi kalliks; ja praegu puudub selgus, kuidas see end renteerib. Osa kortereid on veel välja andmata.
Lahkun sellest rajoonist. Ilus on vaadata nägusaid 4-6-kordseid hooneid ja liiatigi veel siis, kui need tihedalt palistavad tänavaääri. Saadud tähelepanekute najal siseneb kahtlus, kas me vajame veel suuremaid kortereid ja millises ulatuses. Kõnesse võivad vast tulla küll väikekorterid, kuid nende asukoht peab jääma äärelinna, kus ehitamine tuleb odavam ja korterihinnad on üürnikele vastuvõetavamad.
* * *
Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 14.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 3a (algselt Tõnismägi 5) / Hariduse 4, August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Vaade Hariduse tänavalt. Foto: 28.06.2013, R. Vaikla