1935 – Elavus elamu-ehituse alal jatkub

Vaba Maa 1.08.1935 lk 9
Elavus elamu-ehituse alal jatkub.
Kümmekond uut kivi- ja puuelumaja ehitamisele.
Väikese ja Suure Roosikrantsi äärne linnaosa, kus lammutati suur hulk vähemaid puumaju, tõotab juba tänavu omandada ehituslikult moodsa ja pealinnaliku ilme. Väike Roosikrantsi tänava otsa kohal valmib nägus kivimaja, mis tänava poolt tuleb 4-kordne ja õuepoolt 6-kordne. Suures Roosikrantsis on üks uus 4-kordne kivimaja ehitatud, kuna kõrval asuvale 4-kordsele kivimajale ehitatakse viies kord peale. Väikesel Pärnu maanteel nr. 26-a, kust mõne nädala eest lammutati 2-kordne puumaja, on alustatud nüüd uue moodsa 5-kordse kivimaja ehitusega. Selle maja püstitab Koch ja Ko. Praegu käib ehituskohal vundamendi rajamine. Uue 4-kordse kivi-elumaja ehitab Vase ja Jakobsoni tänava nurgale J. Trump.
Juulikuul linnavalitsus andis loa 7 uue 2-kordse puuelumaja ehituseks. Puumajade ehitajateks-omanikkudeks on Rohu tän. 2 A. Ülenõmm, Heina tän. 16 A. Hiob, Poska tän. 24 J. Lass, Alberti tän. 18-a J. Veldt, Tulika tän. 44 E. Büttner, Udu tän. 5 A. Bombas, Olga ja Õle tän. nurgal J. Mikk.
Suurema kiviehituse püstitas Kopli tän. 8 Chr. Park. Sellesse tulevad elukorterid ja kaupluste ning kino-teatri ruumid. Kuna Koplis puudusid seni nõuetekohased ruumid kino jaoks, siis nüüd uue hoone püstitamisega varutakse vastavad ruumid ka kinole.
Linnavalitsuselt nõutasid loa käesoleva kuu kestel elumajade ümberehituseks üle 20 majaomaniku. Elumajade juure asutakse mitmel pool ehitama garaazhe ja keskkütte seadeid. Teiste hulgas Eesti piiskopliku metodisti kogudusel on käsil koguduse palvela ümberehitus.
Ehituslubasid kuu kestel nõutati kokku 64. Kuna kõik ehitused teostatakse veel käesoleval aastal, siis laseb see arvata, et ehitustegevus kujuneb tänavu hoogsaks hilissügiseni. Aasta algusest kuni 1. augustini linnavalitsuse poolt on leidnud kinnitamist kokku ligi 400 ehitusprojekti.

Vaba Maa 10.09.1935 lk 7
Uus 5-kordne elumaja V. Roosikrantsi tänavasse.
V. Roosikrantsi tänavas, kus käsil mitme uue maja ehitus, alustatakse tänavu veel ühe uue 5-kordse elumaja ehitusega. Selle elumaja ehitavad V. Roosikrantsi tän. 14 asetsevale krundile arstid Erich Wulff ja Hugo Hoffmann. Ehitus tuleb kivist, 2 kaupluseruumi ja 9 elukorteriga. Elukorterid on nähtud ette 7–8-toalistena, 5–6-toalistena, 4- ja 3-toalistena. Maja varustatakse ka liftiga. Ehitab ettevõtja R. Treubeck, arhitektide E. Jacoby ja E. Kühnerti projekti järgi.
Käesoleva aasta lõpuks uus maja loodetakse saada katuse alla. Ehitus lõpulikul kujul peab valmima tuleva aasta sügiseks.

dea.nlib.ee

Päevaleht 15.09.1935 lk 2
Tallinn kasvab ja rikastub moodsate elumajadega
Rekordaasta suurkivimajade ehituselt
Tallinn kasvab...
Rikastub moodsate elumajadega...
Pealinna ehituspoliitika on võtnud uue suuna.
Need on kolm tõsiasja, mis saanud teoks käesoleval aastal. See pole sõnade tegemine, see pole kavatsus paberil, vaid igale kodanikule silmnähtav. Ei pruugi kolada linnaservadel, vaid see kõik on koondunud kesklinna ja haljasvöö ääre.
Tallinna omab esinduslikuma ilme. Päevakorral pole enam korterikriisi lahendamine, vaid moodsate ja kõigi mugavustega varustatud elumajade püstitamine, mis annab vanale auväärt Tallinnale hoopis teise fassaadi. Kui veel läinud aastal hädaldati linnavalitsuse taktika üle, et ta lammutab majalogusid Härjapea kollektori ja Pärnu maantee elektritrammi alla – hädaldasid need, kellel kaalul olid taskuhuvid – siis ei saa nüüd küllalt kiita seda avarust, mis tekkinud V. Roosikrantsi tänavale, kus kerkivad üles uued viiekordsed moodsad kivimajad.
Tehes väikese ringi linnas, leiame järgmist, mis soovitav vaadata igale, kes oskab pidada lugu ilusatest majadest:
Pangahoonetest on veel tellingute vahel Tallinna Majaomanike Panga maja Vabadusplatsi ja Harju tänava nurgal. Kuus korda on valmis valatud, seitsmendaga tehakse algust.
Eesti Maakrediidiseltsil on sarikate alla viidud 4- ja osalt 5-kordne telliskivist juureehitus Väike Pärnu mnt. alul.
Koolimajadest on valminud Lenderi tütarlaste gümnaasiumi hoone Politseiaial, mis oma hiigla klaastrepikojaga äratab möödakäijate tähelepanu. Seda maja peetakse moodsaimaks keskkoolimajaks Tallinnas ja üle Eesti.
Linnal valmis Lasnamäel suur kolmekordne – keldrikorraga neljakordne – algkoolimaja, mis ehitati klombitud paekivist ja osutub omapäraseks ehituseks Tallinnale.
Toompea lossi uus juureehitus tõstab Toompea muidu süngete müüride ilmet ja osutub kenaks vastupiiriks ajaloolisele Rootsi kantsile. Seni puudest ja vanadest aitadest varjatud lossi osa on saanud nauditavaks linnaelanikele ja turistidele.
Tööstus- ja ärimajadest tuleb mainida kalatööstur Vaariku kolmekordset kivimaja Kalarannas, mis valmib veel käesoleval aastal.
Narva maantee ääres valmib samuti suur tiibehitus pandimajale.
Elumajasid tuleb juure palju. Nendest on tähtsamad suurelumajad, kus leida kõik mugavused praegusaja nõuete ulatuses.
Aia ja Vana-Viru tänava nurgale on kerkinud kaks viiekordset maja. Need asetsevad üksteise kõrval, külg-külje vastas ja paistavad ühe majana. Ainult stiil läheb veidi lahku ja laseb teha vahet.
Siin püstitasid J. Valter ja H. Reimelt eeskujulikud elamud.
Kaupmehe tänavale on kerkinud O. Suursöödi ja Paaberi neljakordsed majad.
Sealt minnes V. Roosikrantsi tänavale, kus käib uue trammiliini rajamine, on puumajalogude asemele kerkinud K. Lentsi neljakordne, hoovi poolt kallaku tõttu kuuekordne elumaja. Tänava nurgale vastu Tõnismäge püstitab Eestimaa Krundiomanike Aktsiaselts (ETA) neljakordse (või viiekordse?) telliskivist elumaja.
Tõnismäele püstitati Ühishaigekassa maja kõrvale nägus 4-kordne kivimaja. Enne lammutati eest puumaja, osa majaalust võeti aiast.
Raua tänaval valmis Veldemanni neljakordne kivimaja, päikesevannide võtmise kohtadega katusel.
Vaksali puiesteele kerkis läinud sügisel Rosenbergi neljakordne kivimaja moodsa fassaadiga.
Puumajasid on kerkinud mitmel pool. Vaestekooli ja Luise tänava vahele rajati uus tänav ja selle mõlemale äärele püstitati kolmekordseid puumaju Truusa, Kärniku, Tiitsmanni, Israeli ja teiste poolt.
Pildiallkirjad: Ülal vasemal – Lenderi gümnaasium Politseiaial, Valteri ja Remmelti majad Aia tän. ja Lentsi maja V. Roosikrantsi tän. All vasemal – Toompea lossi lõunapoolne külg. Tõnismäel kössutab veel puumaja kivimajade külje all.

Vaba Maa 5.12.1935 lk 9
150 uut elumaja Tallinnas.
Elavus elamu-ehitus alal jatkub hilise sügiseni. – Kümmekond suuremat kivimaja kesklinnas ehitamisel.
Ehitustegevus elavam mullusest, kuid jääb maha eelmistest aastatest.
Ehitustegevus Tallinnas käib edasi veel peaaegu suvise elavusega. Mitmel pool linnas on suuremaid pooleliolevaid ehitusi lõpetamisel; hilisele sügisele vaatamata on tehtud algust aga ka rea uute ehitustega. Kesklinnas on ligi kümmekond uut 4–5-kordset kivielumaja ehitamisel.
Suurema osa juures neist tänavu arvatavasti ei jõuta kaugemale alusmüüridest, kuna külm kipub tulema peale. Kevadel saadakse seevastu aga ehitusi varakult jatkama asuda, kuna pole tarvis oodata külmanud maa sulamist, mis uute ehituste alustamisel varakevadel tööd peamiselt takistab.
Aia tänavas, kus tänavu valmis kaks uut 5-kordset kivielumaja, on asutud ehitama veel üht uut 5-kordset kivimaja, mis tuleb otse kahe uue maja kõrvale. Alates Vana Viru tänava nurgalt Aia tänav saab seega reastikku 3 moodsat elamut, kõik viis majakorda kõrged.
Väikeses Roosikrantsis käib praegu nelja uue elumaja ehitus. V. Pärnu maantee nurgal kinnisvarade ekspluateerimise selts Koch ja Ko lõpetab oma 5-kordset kivielumaja. See maja ehitati katuse alla rekordilise kiiruga üsna lühikese aja kestel. V. Roosikrantsi tän. nr. 14 kaks Tallinna arsti ehitavad samuti 5-kordset kivimaja, millel alumised kolm korda juba valmis. Samas tänavas nr. 10 rajatakse alusmüüre H. Adamsi 5-kordsele kivimajale, mille projekti linnavalitsus kinnitas alles mõne nädala eest. V. Roosikrantsi ja Vabadusplatsi nurgal käib J. Mürgi uue hotell-elumaja ehitus.
Suure Tartu maantee ja Reimani tänava nurgal on praegu ehitamisel 5-kordne kivimaja. Uusi suuremaid elumaju on veel ehitamisel mitmel pool kesklinnas. Narva maanteel nr. 45 ehitatakse 4-kordset kivimaja, millest kaks korda juba valmis, samuti Jakobsoni tän. nr. 6 ja Tehnika ja V. Söörensi nr. 5, kuhu tulevad 4-kordsed kivimajad. Uusi suuremaid kivielumaju on ehitamisel veel Hermanni tän. 4, Telliskivi tän. 50, Weizenbergi tän. j.m.
Kahe viimase kuu kestel linnavalitsuselt on nõutatud luba 52 uue elumaja ehituseks.
Suurema osa juures neist on tööd juba käimas. Uutest elumajadest on 14 ühekordsed ja 25 kahekordsed, kõik puumajad. Need tulevad ehitamisele mitmele poole linna äärtes. Ülejäänud 13 maja ehitatakse kesklinna; neist tuleb 5-kordseid 4, 4-kordseid 7 ja 3-kordseid kaks. Üks 5-kordne kivimaja tuleb ehitamisele Maneesi ja Gonsiori tänava nurgale, olles „esimeseks pääsukeseks“ selles puuehituste rajoonis; ümberkaudu peaaegu kogu tänava ulatuses asuvad madalad, 1–2-kordsed puumajad. Selle maja ehitajaks-omanikuks on E. Krönström, kes töödega kavatseb teha algust tuleval kevadel. E. Taska asub ehitama 4-kordset kivimaja Kentmanni põiktänavasse nr. 5, E. Taltsi 4-kordne maja tuleb S. Juhkentali tän. 42 ja K. Laukna 4-kordne maja Hollandi ja Hollandi põiktänava nurgale.
Uusi kahekordseid maju tuleb ehitamisele Kristiine tän. 25, Tatari tän. 56, Endla tän. 30–32, Ülase tän. 14, Koidu tän. 100, Raudtee tän. 16, Kanarbiku ja Ülase tän. 19–2, Tulbi tän. 5, Sireli tän. 5, Kullerkupu tän. 12, Israeli tän. 5, Telliskivi tän. 46, Kristiine tän. 11, Jahu ja V.-Kalamaja tän. 11–30, Alberti tän. 27, U. Tatari tän. 13, Kungla ja Kalevi tän. 46–42, Madara tän. 13, Planeedi tän. 6, Videviku tän. 34, Koidu tän. 98, Kesk-Ameerika tän. 10 ja nr. 6, Videviku tän. 23 ja Heina tän. 32.
Aasta algusest kuni käesoleva kuu alguseni on linnavalitsus annud loa 153 uue elumaja ehitamiseks.
Neist oli ühekordseid puumaju 51, 2-kordseid elumaju 72, /.../ 3-kordseid elumaju 10 (6 puu- ja 4 kivimaja), 4-kordseid elumaju 13 ja 5-kordseid 7 maja, kõik kivist. Läinud aastaga võrreldes tänavu 4- ja 5-kordseid uusi elumaju on ehitatud ligi 3 korda rohkem, kuid 3-kordsete elumajade arv on vähenenud poole võrra. See on seletatav sellega, et ehitusseaduse muutmis seadusega 3-kordseid puumaju Tallinnas ei lubata enam ehitada. Nende arvel on uute 2-kordsete elumajade arv tänavu suurenenud ligemale poole võrra. Ühekordseid maju on käesoleval aastal ehitatud märksa vähem kui läinud aastal.
Käesoleva aasta 10 esimese kuu kestel linnavalitsus on kinnitanud ühtekokku 657 mitmesuguse ehituse projekti, läinud aasta 604 projekti vastu. Septembris linnavalitsuses oli kinnitamisel 85 ja läinud kuul 102 ehitusprojekti.
Ehitustegevus Tallinnas tänavu on olnud üldiselt tunduvalt elavam kui läinud aastal, kuid jääb maha 3 eelmise aasta ehitustegevusest.

* * *

Pärnu mnt 16 (algselt Väike-Roosikrantsi 4), Karl Lentsi maja, valmis 1935, arhitekt Boris Tšernov.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Roosikrantsi 19 (algselt Suur-Roosikrantsi 19), Ida Demini maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23, Eestimaa Liikumata Varanduste Ekspluateerimise Selts Koch ja Ko maja, valmis 1936, arhitekt Robert Natus.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 30 (algselt Väike-Roosikrantsi 14), arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja,
valmis 1936, arhitekt Erich Jacoby. Foto 2.05.2013, R. Vaikla

Pärnu mnt 26 (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 3, Johannes Mürki "Hotell Palace", valmis 1936, avati 16. jaanuaril 1937, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Vabaduse väljak 10 / Harju 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2, OÜ Majaomanik (osanikud
Tallinna Majaomanike Pank, kindlustusselts EEKS-Maja, Tallinna majaomanikud) maja,
valmis 1936, arhitekt Elmar Lohk. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Tõnismägi 5b, Sergei Rutkovsky (Rudkovsky) maja.
Foto: 28.04.2013, R. Vaikla

Aia 5 / Vana-Viru 11, Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Aia 5a ja Aia 5b, Johannes Valteri majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt Eugen Sacharias.
J. Valter müüs 1935 Aia 5a maja ja ehitas kõrvale Aia 5b endale uue maja.
Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Sakala 2/4 (algselt Väike-Pärnu maantee 2, siis Sakala 30), Eesti Maakrediidiseltsi maja,
valmis 1935, arhitekt Edgar Johan Kuusik. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

Kentmanni 11a, Oskar Suursöödi maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias. Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 6.04.2013, R. Vaikla

E. Taska 4-kordne maja Kentmanni põik 5 jäi ehitamata.

Kaupmehe 2 (algselt Kaupmehe 14) / Kauka 3, Johannes Paaberi maja (1935. a. septembris ostis Eesti Speditsiooni AS), valmis 1935, arhitekt Artur Perna.
Foto: 2.05.2013, R. Vaikla

Gonsiori 5a (algselt Gonsiori 17 / Maneeži 10), Miina ja Leida Kronströmi maja, arhitekt Edgar Velbri. Maja põles 1944 seest tühjaks, taastati pärast sõda. Foto: 14.11.2013, R. Vaikla

Raua 35 (algselt Raua 33), Mihkel Veldemanni maja, valmis 1935, arhitektid Ants Vetemaa (Veedemann) ja Villem Seidra (Seidemann). Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Tartu mnt 7 (algselt Tartu mnt 17 / Reimani 28), Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt Boris Tšernov. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Hermanni 4, Eduard ja Adele-Rosalie Kadaka maja, arhitekt Alfred Kehva. 3-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud neljas korrus. Foto: 3.10.2014, R. Vaikla

Jakobsoni 6, Vera ja Boris Linde maja, valmis 1936, arhitekt Viktor Tretjakevitš.
Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Narva mnt 15 / Aedvilja 2 (algselt Narva mnt 45 / Aiavilja 2), Anton Suklese maja, arhitekt Alfred Kehva.
4-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud viies korrus. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

 

Toompuiestee 12 (algselt Vaksali puiestee 12), Irmgard Rosenbergi maja, arhitekt Aleksander Vladovsky. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Tehnika 15 / Suve 7 (algselt Väike-Söörensi 5 -> Suve 5), Karl Tambergi maja, arhitekt Anton Soans. Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Telliskivi 50b, Jüri Rüdja maja (detsembris 1936 ostis Andres Larka). Foto: 24.04.2013, R. Vaikla

Vase 14 / Faehlmanni 15 / Hõbeda (algselt Vase 18 / Jakobsoni 41 / Hõbe 8), Johannes Trumpi maja (detsembris 1936 ostsid Grünbergid ja A. Arumäe, aprillis 1939 ostis Arda Ehrlich ja oktoobris 1940 ostis korteriühing Sinimandria), arhitekt Aleksander Vladovsky. Foto: 8.05.2013, R. Vaikla

Kopli 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt Eugen Habermann.
Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Võrgu 3, Tavi Variku maja Kalarannas. Foto: 22.04.2013, R. Vaikla

Juhkentali 46 (algselt Suur-Juhkentali 42, seejärel Liivalaia 98), Peeter Taltsi maja (novembris 1936 ostsid August ja Oskar Lossmann), valmis 1936, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 20.08.2013, R. Vaikla

Tuukri 46 / Tuukri põik (algselt Hollandi 46 / Hollandi põik 5), Kustas Laukna (a-ni 1935 Gustav Liebermann) maja, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). Foto: 25.05.2014, R. Vaikla

1939-1940 – Jakobi tänava pritsimaja

Päevaleht 5.07.1939 lk 7

Kerkib uusi kivielamuid
Linnavalitsuse otsusega kinnitati uute hoonete püstitamiseks järgmised ehitusprojektid:
/.../ Tallinna vabatahtliku tuletõrjeühingu prj. tuletõrjehoone ehitamiseks Jakobi 21 /.../

 

Uudisleht 26.10.1939 lk 3
Tuletõrjemaja Jakobi tänavale

Tallinna Linna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing hakkab ligemal ajal ehitama Jakobi tänavale uut tuletõrjemaja. See tuleb Jakobi tän. 21 asuvale krundile ja on mõeldud kahele tuletõrjerühmale.
Ehitustöö väljapakkumine leiab aset 1. novembril kell 6 õhtul ühingu kantseleis, V.-Viru 14.
Tuletõrjemaja ehitatakse kahekordne, kusjuures ülemisele korrale on ette nähtud meeskonnaruum ja üks korter ja alla garaashiruum ja üks korter.

Päevaleht 10.11.1939 lk 7
Veel üks pritsimaja

Linna Vabatahtlik Tuletõrje Ühing andis Jakobi tän. tuletõrjehoone ehitustööd välja ettevõtja V. Haugas’ele 33.000 kr. eest. Hoone viiakse katuse alla 1. maiks 1940. Lepingutingimuste kohaselt valmib uus pritsimaja sama aasta 1. augustiks.
Enne, kui alatakse ehitustööde teostamisega, tuleb linnavalitsuse ja tuletõrje ühingu vahel saavutada kokkulepe krundi kasutamislepingu pikendamiseks. Krunt, millele kavatsetakse ehitada uus pritsimaja, on praegu tuletõrje ühingu käes rendil 18 aastaks. Hoone ehitamine niivõrd lühikeseks ajaks ei ole otstarbekohane.

Päevaleht 18.12.1939 lk 6
Ida divisjoni pritsimajale pandi nurgakivi

Tuletõrje Ida divisjoni uuele tuletõrjehoonele nurgakivipanek toimus laupäeva õhtul kell ½7 Jakobi tän. 21.
Sündmuse puhuks olid tõrvikutega varustatud tuletõrjujad rivistunud ehitatava hoone ümber ja tõrvikute valgusel toimus ka nurgakivipanek, mida toimetas linnapea A. Uesson, tuletõrje korpuse pealiku kol. R. Vaharo, brigaadipealiku E. Umblia ja teiste tuletõrje kõrgemate juhtide juuresolekul.
Uus tuletõrjehoone, mis on määratud Ida divisjoni mootorpritsi rühmale, läheb maksma 33.000 kr. ja ehitatakse lõplikult valmis 1. aug. 1940. a. Toorehitus peab ettevõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt valmima 1. maiks 1940. a. Hoone alusmüürid on valmis, samuti on valatud keldrikorra betoonist laed. Kui külm ei kõvene, siis jatkatakse ehitustöid täies hoos edasi.
Projekti kohaselt sisaldab uus tuletõrjehoone kaks mootorpritsi garaaži, ühe suurema saali koosolekute pidamiseks ja elukorteri hoone ülevaataja jaoks. Hoone keldrikorrale tuleb moodne gaasikaitsevarjend.

* * *

Jakobi 21, Tallinna tuletõrje Ida divisjoni tuletõrjehoone, valmis 1940, arhitekt Karl Tarvas (Treumann). 2014 ümberehitus korterelamuks. Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Foto: 16.05.2013, R. Vaikla

Foto: 17.04.2014, R. Vaikla

Foto: 31.08.2014, R. Vaikla

1935-1938 – Korteriühingute „Asula“, „Raua“ ja „Uus 22“ majad

Päevaleht 20.11.1935 lk 8
Väikekorteritega ühiselumajade ehitamisele
Ehitus ühes krundiga läheb maksma 125.720 kr.
Linna ehitusosakond valmistas plaani ja organiseerib korteriühingu
Linnavalitsuse kavatsus ergutada Tallinnas väikekorteritega ühiselumajade ehitamist on teoks saamas. Eile linnavalitsus kiitis heaks esimese ühiselumaja projekti, lubas anda obrokile tarvilise ehituskrundi ja tegi ehitusosakonnale ülesandeks asuda korteriühingu organiseerimisele.
Ehitusosakonna projekteerimisbüroo arhitekt Johansoni juhatusel oli valmistanud esimese väikekorteritega ühiselumaja plaani. Maja saab 4-kordne, telliskivist välis- ja sisemiste kandeseintega paekivist alusmüüril. Laed betoonist, raudtalade vahel ja puukattega, katus põletatud savikividest. Peale keskkütte ette nähtud ka ahjud tubade soendamiseks.
Üldse on 36 korterit ja 4 äriruumi; 16 korterit on 2 toa ja köögiga, 20 korterit – 1 toa ja köögiga; peale selle igal korteril eesruum, klosett, toidusahver ja puukuur keldris. Üldtarvitamiseks on keldris vannid ja pesuköögid, pööning pesu kuivatamiseks.
Esimene elumaja püstitatakse Kunderi ja Kuulbarsi tänava nurgale, kust linn annab obrokile 1.100 ruutmeetrit maad. Maja ehitus läheb maksma 114.000 krooni, krunt 11.720 krooni.
Korteriühingute ellukutsumise eeltööd võtab endale ehitusosakond. Osakond muretseb ühingule majade jaoks maa-alad, valmistab projektid ja kalkulatsioonid. Üksikute elukorterite eelhinnad arvutatakse välja ja jagatakse eelkalkulatsioonides tähendatud ühiselamu ehituskulud üksikutele korteritele. Ühingusse astuda soovijal tuleb tasuda linnakassasse 30 kr. sisseastumismaksu ja üks neljandik korteri eelhinnast, mille kasutamiseks ta avaldanud soovi.
Korteriühingu asutamiskoosolek kutsutakse kokku siis, kui on pandud kinni 2/3 ühiselamus ettenähtud korterite arvust. Asutamiskoosoleku järele laekunud summad ja asjaajamine antakse üle ühingu korraldusse, kes asub ühiselamu püstitamisele. Vajaduse korral ollakse abiks ühingule ehituskulude katteks laenu muretsemisel.
Ühingu põhikirja järgi selle liikmed võivad olla õigus- ja teguvõimelised Eesti vabariigi kodanikud. Mittesobivaid isikuid vastu ei võeta. Ühingu tegevus käib maksvate ja kõigi maksma pandavate seaduste alla. Tema tegevuskapital moodustub osamaksudest, maksudest ehituskulude arvel, perioodilistest maksudest ja laenudest. Ühingu tegevust juhib juhatus. Igale liikmele antakse kasutada korter, kus selle tarvitaja on kohustatud käituma heaperemeheliku hoolega. Korteri korrashoiukulud kannab korterikasutaja. Maja paranduskulud, kanalisatsiooni ja tänavate korrashoiu ja maja valitsemiskulud kannavad korterikasutajad võrdselt oma korteri väärtusele.

Vaba Maa 20.11.1935 lk 9 (samal teemal ka Vaba Maa 9.11.1935 lk 9)
Korteriühingud ühiselumaju ehitama.
Ühiselumajad linna vabadele ehituskruntidele. – Üks väikekorteritega elumaja Kunderi ja Kuhlbarsi tän. nurgale.
Linna ehitusosakond korteriühingute organiseerijaks.
Teisipäeval Tallinna linnavalitsus linna ehitusosakonna ettepanekul kiitis heaks korteriühingute organiseerimise tingimused ja otsustas esimesele asutatavale korteriühingule ühiselumaja püstitamiseks anda alalisele obrokile Kunderi ja Kuhlbarsi tänavate nurgal asuva maa-ala 1172 ruutmeetri suuruses. Sellele krundile kavatsetakse ehitada 4-kordne telliskivist elumaja 36 väikekorteri ja 4 äriruumiga. Elukortereist 16 on nähtud ette 2 toa ja köögiga ja 20 korterit ühe toa ja köögiga, kusjuures igal korteril on esik, toidusahver, klosett ja keldris puukuur. Üldiseks kasutamiseks on majaelanikele keldrikorral pesuköögid, neli vanniruumi ja muud kõrvalruumid. Hoone maht projekti kohaselt on 8135 kantmeetrit ja ehitus läheks maksma 114.000 krooni. Ühes krundiga elumaja valmisehitamine maksaks 125.720 krooni. Elumaja varustatakse puhtavee-, kanalisatsiooni- ja elektri-seadetega, kuna ruumide soojendamiseks on nähtud ette ahjuküte.
Korteriühingute organiseerimise tingimustes nähakse ette, et Tallinna linnavalitsuse ehitusosakond võtab enesele eeltööd korteriühingute organiseerimiseks. Nende ühingute ülesandeks on ehitada või omandada maju selleks, et anda edasi kõik või suurem osa nende elu- ja äriruumide pindalast kasutamiseks oma liikmetele. Selleks otstarbeks ehitusosakond valib linnavalitsuse loal linnale kuuluvate vabade ehituskruntide hulgast maa-ala ühiselumaja püstitamiseks, valmistab selle ehitusprojekti ja ehituskulude eelkalkulatsiooni, arvutab üksikute elu- ja ärikorterite eelhinna, jagades eelkalkulatsioonis ettenähtud ühiselumaja ehituskulud üksikutele korteritele, töötab välja asutatava korteriühingu põhikirja kavandi, võtab vastu sooviavaldusi korteriühingu liikmeks astumise kohta ja esialgseid sissemakse ning toimetab kõiki korteriühingute organiseerimisega ühenduses olevaid töid.
Isikud, kes soovivad astuda korteriühingu liikmeks, peavad esitama linna ehitusosakonnale vastava sooviavalduse ja tasuma linna kassasse sisseastumise maksu arvel 30 krooni ning osamaksu arvel vähemalt 25 prots. nende korterite eelhinnast, mille kasutamiseks on avaldatud soovi. Osakonnal on seejuures jäetud õigus jätta rahuldamata sooviavaldajate enamusele mittevastuvõetava seltskondliku seisukohaga isikute poolt esitatud sooviavaldusi.
Kui osakonna poolt vastuvõetavateks tunnustatud sooviavaldajate poolt on pandud kinni kaks kolmandikku ühiselumajas ettenähtud korterite arvust, kutsub linna ehitusosakond kokku korteriühingu asutamiskoosoleku.
Kui ühingu asutamine on läinud korda ja ühing alustab oma tegevust, annab linna ehitusosakond ühingu korraldusse ühingu liikmete poolt linnakassasse maksetud rahasummad. Vajaduse korral abistab Tallinna linnavalitsus korteriühingule laenu saamist ühiselumaja ehituskulude katteks järgmistel tingimustel: 1) korteriühingu liikmete poolt kuni ehitatava maja katuse alla viimiseni kokkupandava ühingu talituskapitali arvel vähemalt 50 prots. ehituskulude eelkalkulatsioonis ettenähtud summast; 2) see laen tasutakse ehitatavale majale tehtavast hüpoteegi- või muust pikaajalisest laenust, niipea kui ehitustöödega on jõutud niikaugele, et laenu saamine on võimalik; 3) linnavalitsusele jääb järelevalve õigus laenusumma tegeliku kasutamise üle.
Korteriühingu põhikiri, mis koostatud Soome ja Rootsi eeskuju järele, näeb ette, et ühingu liikmed vastutavad ühingu kohustuste eest peale oma osamaksude ja korterite ehituskapitalide veel ühe osatähe suuruse summaga. Ühingu talituskapitali moodustavad osamaksud, maksud korterite ehituskulude arvel, liikmete perioodilised maksud ja ühingu ettevõtete sissetulekud ning laenud. Ühingu tagavarakapitali moodustavad liikmete sisseastumismaksud, esimese tegevusaasta puhaskasu, teise ja järgnevate aastate puhaskasu 20 prots. suurustest osadest, kuni tagavarakapital on tõusnud 50 prots. maja hinnast, ning muudest juhuslikkudest sissetulekutest.
Iga üksiku korteri väärtuse arvutab ühingu juhatus, jaotades maja üldehituskulud või ostuhinna korteritele proportsionaalselt korterite põrandapinnaga, arvestades seejuures ühtlasi kõigi asjaoludega, mis tõstavad või vähendavad korterite väärtust.
Ühingust lahkumisel liige peab näitama ära isiku, kes nõus on tema asemele ühingusse astuma kõigi õiguste ja kohustustega. Kui liige omale asemikku ei leia, saab ta ühingult osamaksud tagasi, tasutud osa maja hinnast aga alles siis, kui uus liige on asunud korterit kasutama. Juhul, kui asemeletuleja ei ole nõus korteri eest tasuma sama hinda, mis tema eelkäija oli maksnud, siis langeb kahju lahkunud liikme arvele. Liikme surma korral lähevad tema varanduslikud õigused üle tema seaduslikule pärijale.
Korteri kasutaja on kohustatud kasutama oma korterit korralikult ja heaperemeheliku hoolega, nii et sellest ei teki tüli ega kahju ühingule ega teistele korteriomanikkudele. Korteri korrashoiu kulud kannab ja tarvilised siseparandused teeb korteri kasutaja oma kulul. Maja üldkulud (remont, õue ja tänava korrashoid, kojamehe tasu jne.) jaotatakse korterikasutajate vahel, vastavalt korterite väärtusele.
Korterile langeva osa laenudest võib ühingu liige soovikorral tasuda kas korraga või lühema aja jooksul. Tal on õigus ühtlasi ka oma korterit edasi üürida.
Ühingu tegevust juhivad peakoosolek ja juhatus. Juhatuses on esimees ja vähemalt 3 liiget, kelle peakoosolek valib 3 aastaks. Revisjoni-komisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest.
Liige heidetakse ühingust välja 1) kui ta korduvalt ei täida oma rahalisi kohustusi ühingu vastu, 2) kui ta korduvalt rikub ühingu kodukorda, 3) kui ta korterikasutajana saadab toime niisuguseid eksimusi, mis majaomanikku õigustavad üldiste seaduste järgi lõpetama üürilepingut enne tähtaega.

Vaba Maa 21.11.1935 lk 3
Kasarmud ja väikemajad
Elanike kokkukuhjamine pole ideaal.
Toimetusele kirjutatakse:
Nüüd on maksvusele pääsenud hüüdsõna, et linnade „alevistumisele“ tuleb piir panna. Tallinna uued linnaisad tahavad selge piiri tõmmata, kus lõpeb maa ja algab linn. Selleks pidurdatakse ehitustegevust linnaservadel ja juhitakse kapital kesklinna suunas. Väikeste 1–2 korteriga elamute asemel tahetakse ehitada 4–5-kordseid kivimürakaid mitmekümne korteriga. Seda peetakse tarviliseks „fassaadi“ pärast. Kesklinn ja selle lähem ümbrus peab võtma esinduslikuma näo.
Viimane on arusaadav. Kaksipidi mõtlemist aga tekitab too 36 väikekorteriga suurmaja, mida tahetakse püstitada Kunderi tänavale. Tõsi, sääraseid „mesipuid“ ja üürikasarmuid on küllalt ka mujal maailmas ja on meilgi. Tallinna agulitesse on püstitatud rohkesti puulobudikke paarikümne kööktoaga – aga küsitagu, kas elu sellises on mugav? Juba tervishoidliselt jätab selline kasarm palju soovida. Võidakse ütelda, et nüüd ehitatakse otstarbekohasemalt, aga suure korterite arvu tõttu maja omandab paratamatult kasarmu iseloomu.
Kui on õige, et Tallinna kesklinn ja selle lähem ümbrus vajab „väljaehitamist“, siis ometi ei saa elanike kokku kuhjamist kitsale maa-alale lugeda mingiks vooruseks. Või on juba ümber hinnatud see tõde, et aedlinna maja tüüp, kus 1–2 korterit ja väike aialapike, on eelistatum üürikasarmust ta süngete koridoride ja niiskete hoovidega?
Kui asja vaadelda sellelt seisukohalt, siis pole suurte, väikekorteritega elumajade ehitamine mingi ideaal, mille poole maksaks püüda. Ja on tõesti küsitav, kas leidub inimesigi, kes ehitusühingutesse astudes tahavad endid eluksajaks siduda kasarmelamuga.
Suuri, 4–5-kordseid elamuid on ju ennegi püstitatud ja tehakse seda veelgi, kuid need eeldavad ka suuri, 4–6 toaga kortereid. Vastasel korral elanike kokkukuhjatus ja selle ebamugavused annavad end kohe tunda.
– st.

Päevaleht 10.01.1936 lk 8
/KÜ Asula, KÜ Raua/
Linn organiseerib ühiselumajade ehitamist
Lähemal ajal oodata korteriühingute kokkuastumist. – Suuremate korteritega elumaja Raua tänavale. – Projekt valmimas suurkorteritega elumajale kesklinnas.
Linnavalitsuse ehitusosakonnas on praegu käimas korteriühingute organiseerimise eeltööd. Detsembris 1935. a. valmistas osakond 2 ühiselamu projekti. Üks ühiselamu kavatsetakse  püstitada Kunderi ja Kulbarsi tän. nurgale ja selles on 20 ühetoalist ja 16 kahetoalist korterit ning 4 äriruumi. Majas on ette nähtud ahjuküte ja ühised vannitoad. Teine ühiselamu kavatsetakse püstitada Raua tän., linna algkoolimaja kõrvale. Selles ühiselamus on 3 kahetoalist, 6 kolmetoalist ja 7 neljatoalist korterit ning 4 äriruumi. Igas korteris on vannituba. Majas on ette nähtud keskküte.
Kodanike hulgas on märgata elavat huvi asja vastu. Osakonnas käib igapäev rohkesti inimesi saamas üksikasjalisi andmeid ja kinni panemas kortereid. Suur osa kortereid ongi juba soovijate poolt kinni pandud. Vabad on veel Kunderi tän. ühiselamus mõned ühe- ja kahetoalised korterid ning äriruumid ja Raua tän. ühiselamus mõned kolme- ja neljatoalised korterid ning äriruumid.
Kuna korteriühingute organiseerimise eeltööd edenevad üsna jõudsasti, siis võib oodata juba lähemal ajal esimeste korteriühingute asutamiskoosolekute kokkukutsumist ja eeloleval kevadel võib arvatavasti aegsasti algust teha nägusate ühiselamute püstitamisega.
Osakonnas on valmimisel projekte südalinna rajoonis kavatsetavate ühiselamute jaoks, kus on nähtud ette peamiselt nelja- ja viietoalised elukorterid ja äriruumid.

Vaba Maa 18.01.1936 lk 9
/KÜ Raua/
39 korteriga ühiselumaja Raua tänava ääre.
Tallinna linnavalitsus kinnitas reedel Raua tänava ääre ehitatava ühiselumaja eelkavandi ja korterite eelhinnad ning andis loa linna ehitusosakonnale korteriühingute organiseerimise tingimuste kohaselt alata korteriühingu organiseerimise eeltöödega. Ühiselumaja projekt töötatakse välja hiljem ning esitatakse linnavalitsusele kinnitamiseks ühes ettepanekuga 1800 ruutmeetri suuruse maatüki obrokile andmise kohta korteriühingule ühiselumaja ehitamiseks.
Kubatuurse eelarve järele Raua tn. ääre ehitatava 4-kordse kivist ühiselumaja ühes krundi ja garaazhidega läheb maksma 213.600 krooni. Uude majja tuleb 39 korterit, sellest 4-toalisi – 1, 3-toalisi – 7, 2-toalisi – 19 ja ühetoalisi 12. Eelhindade järele ühetoaliste korterite ehituskulu on 3520–2785 kr., kahetoaliste korterite juures 5650–4540 kr. ja 3-toaliste korterite juures 7650 kr. 4-toalisi kortereid tuleb ühiselumajja ainult üks ja selle ehituskulu on 9550 kr. Ühetoalistes korterites põrandapinda on nähtud ette 34,5–27,3 ruutmeetrit, kahetoalistes korterites 55,5–44,5 ruutmeetrit ja neljatoalises korteris 93,7 ruutmeetrit. Kõik kolmetoalised korterid tulevad 75 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga. Iga korteri juure, peale esiku ja köögi, ehitatakse omaette vannituba ning maja varustatakse keskküttega.
Ühiselumaja alla krunt, suurusega 1800 ruutmeetrit, antakse Raua tänava rajooni rajatava uue tänava äärest.

Raua 8 / Raua põik 1 (algselt Raua 34), korteriühingu "Raua" maja,
arhitekt Herbert Johanson. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Päevaleht 22.01.1936 lk 6
/KÜ Uus 22/
Suurkorteritega ühiselumaja Uuele tänavale
Ehitusosakonnas on projekteerimisel suurkorteritega ühiselumaja, mis tuleks püstitamisele linnakrundile Uuel tänaval. Seni on projekteerimisbüroo arhitekt Johansoni juhtimisel valmistanud ja linnavalitsuselt heaks kiidetud kaks väikekorteritega ühiselumaja projekti. Nende püstitamiseks luuakse korteriühingud ja majade asukohaks on Politseiaed.
Vahepeal on tulnud sooviavaldusi suuremate korterite peale ja nähakse heameelga kesklinna lähedust. Nüüd ongi büroo selle teostamisele asunud. Uus maja on 4–6-toaliste korteritega ja kõigi mugavustega. Väliselt tahab maja olla eeskujuks ja anda tõuget suurelumajade püstitamisele kesklinna piirkonnas.
Kui projekt on kinnitatud, avatakse ehitusosakonnas soovijate registreerimine ühingu loomiseks.

Päevaleht 30.01.1936 lk 8
/KÜ Raua/
Ühiselamu asutajad koosolekul
Ehitus algab kevadel
Teisipäeval oli Raua tänavale kavatsetava ühiselamu püstitamise ja ekspluateerimise eesmärgil organiseeritava korteriühingu asutamise koosolek. Koosolekust võtsid osa kõik kodanikud, kes on juba pannud kinni korterid kavatsetavas ühiselamus.
Koosolek otsustas asutada korteriühingu. Asutamistoimkonda valiti P. Mägraken, K. Ant, G. Treuberg ja E. Tohver.
Asutamistoimkonnale tehti ülesandeks põhikirja väljatöötamine lõplikul kujul, selle registreerimine ja ühingu esimese peakoosoleku kokkukutsumine.
Koosolek vaatas ühtlasi läbi põhikirja kavandi, tehes selles mõningaid täiendusi ja muudatusi.
Koosolek pidas tarviliseks toimetada edaspidi asjaajamist võimalikult kiiresti, et juba varakevadel saaks alata kavatsetava ühiselamu püstitamisega. Suurem osa ette nähtud algkapitalist on juba pandud kokku.
Kõnesolevas ühiselamus on veel saada 2 neljatoalist, 1 kolmetoaline ja 1 kahetoaline korter ning äriruumid.

Päevaleht 7.02.1936 lk 6
/KÜ Asula/
Teine korteriühing alustas tegevust
Kunderi tän. 4-kordne elumaja
Korteriühingute organiseerimise eeltööd ehitusosakonnas on edenenud nii kaugele, et võidi kokku kutsuda osanikud Kunderi ja Kulbarsi tän. nurgal kavatsetavate ühiselamute püstitamiseks.
Koosolek leidis aset pritsimaja saalis. Sellest võttis osa 24 kodanikku, kelle poolt on pandud kinni korterid kavatsetavas ühiselamus.
Koosolek otsustas üksmeelselt asutada korteriühingu. Asutamistoimkonda valiti J. Külviste, J. Riivand, O. Reisner ja J. Kirsima.
Asutamistoimkonnale tehti ülesandeks ühingu põhikirja väljatöötamine lõplikul kujul, selle registreerimine ja ühingu esimese peakoosoleku kokkukutsumine.
Koosolek pidas tarviliseks toimetada edaspidi asjaajamist kiiresti, et juba varakevadel saaks alata ühiselamu püstitamisega. Suurem osa ettenähtud alguskapitalist on juba kokku pandud.
Esimese ühingu asutamiskoosolek oli eelmisel nädalal.
Kunderi tän. kavatsetav ühiselamu on 4-kordne telliskivist ehitus. Selles on 16 2-toalist ja 20 1-toalist korterit ning 4 äriruumi. Praegu on veel kinni panemata 1- ja 2-toalised korterid ning äriruumid.

Eesti Ühistegevuse Aastaraamat I 1937 (1939), lk 269

Kunderi 17, korteriühingu "Asula" maja, valmis 1937, arhitektid Eugen Benard ja Nikolai Golitsõnski.
Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Pealinna Teataja 15.02.1936 lk 3
2 korteriühingut ellu kutsutud.
Aia t. ühiselamut ei tule.
Korteriühingud Raua ja Kunderi tän. kavatsetud ühiselamute kohta on nüüd juba kutsutud ellu. Mõlematest majadest on suurem osa kortereid pandud kinni ja korteriomanike vahel on toimunud asutamiskoosolekud, kus mõlemale korteriühingule valiti ka ajutised juhatused. Viimaste hooleks pidi jääma ühingute põhikirjade lõplik väljatöötamine ja kinnitamiseks esitamine. Ühingute põhikirju seni veel kinnitatud ei ole.
Kolmanda, Aia t. kavatsetud ühiselamu püstitamise küsimus on nüüd muutunud lahtiseks. Ehitusosakond kavatseb selleks valitud krunti hoida varuks juhuks, kui linn tahab lagunenud Aia t. algkoolimaja asemele hakata ehitama uut hoonet. Teiselt poolt on sama krundi saamiseks avaldatud soovi ka Spordi Keskliidu poolt, kes maad vajab kavatsetava spordihoone tarvis.

Päevaleht 27.02.1936 lk 8
/KÜ Uus 22/
Neljakordne ühiselamu Uuele tänavale
Vastu tulles paljude kodanike soovele, omandada korterit mõnes südalinna rajoonis asetsevas ühiselamus, linnavalitsuse ehitusosakond on valmistanud uue, järjekorras neljanda ühiselamu kavandi.
See ühiselamu on kavatsetud ehitada Uuele tän. nr. 22. Ühiselamu kujutab endast neljakordset telliskivist ehitust, mille kõrgus 17 meetrit. Elumaja sisaldab 6 viietoalist, 1 kolmetoalise ja 1 kahetoalise elukorteri ning 2 äriruumi. Peale selle on ette nähtud 3 autogaraashi. Ehituskulude eelarve ühes hinnaga tõuseb 135.800 kroonile.
Arvestades osakonnale esitatud rohkete eelsooviavaldustega, võib loota, et selles elamus ette nähtud korterid kodanike poolt peatselt kinni pannakse ja selle maja ehitamiseks organiseeritava korteriühingu organiseerimise eeltööd samuti jõudsasti edenevad, nii et maja ehitamisega võib algust teha juba käesoleval kevadel.
Kavatsetava ühiselamu kava võib näha linnavalitsuse ehitusosakonnas Nunne 2, tuba 6, igal tööpäeval kl. 11–12-ni.

Vaba Maa 3.04.1936 lk 9
Kahele korteriühingule valiti juhatus.
Neljapäeval peeti Raua tänava ühiselumaja korteriühingu „Raua“ liikmete üldkoosolek. Korteriühingu juhatuse esimeheks valiti Paul Mägraken, liikmeteks – Eduard Toffer, Gerhard Treuberg, major Karl Unt ja Aksel Vaap. Raua tänava ühiselumaja tuleb 16 suuremat, 3–4-toalist, korterit, millest 2 korterit veel välja andmata.
Mõne päeva eest toimus ka Kunderi tänavasse ehitatava ühiselumaja korteriühingu „Asula“ liikmete üldkoosolek. Selle korteriühingu juhatuse esimeheks valiti Voldemar Lehtmets, liikmeteks – A. Groomann, J. Külviste, O. Reisner ja J. Kirsima.
Kunderi tänava ühiselumajas kõik korterid on antud välja. Ühiselumajja tuleb ühtekokku 30 väikekorterit, enamik ühetoalised /=kahetoalised/.
Mõlema ühiselumaja ehitus algab lähemal ajal.

Päevaleht 4.04.1936 lk 11
/KÜ Asula, KÜ Raua, KÜ Uus 22/
Ühiselumajade ehitamine algab
Läinud kuu lõpus registreeriti Kunderi ja Raua tän. ühiselamute korteriühingute põhikirjad. Mõlemad korteriühingud on pidanud oma peakoosolekud, kus valiti ühinguile juhatused, kes asjaajamise võtavad üle ajutistelt juhatustelt, arutati läbi ühiselamute ehitusprojektid, anti uuele juhatusele juhtnööre tegevuseks j.m. Juhatusele antakse üle ka ühinguliikmete sissemaksud, millega ehitusi võidakse alata. Nii Kunderi kui ka Raua tän. ühiselamud tahetakse tulevaks aastaks ehitada valmis.
Registreerimata on veel Uue tän. ühiselamu korteriühingu põhikiri. See ühiselamu sisaldab ainult suuri kortereid, mis on kõik juba kinni pandud. Vabad on ainult äriruumid. Ka Kunderi tän. ühiselamus on kõik korterid võetud, ainult Raua tän. elamus on neid veel mõned saada.

Vaba Maa 22.04.1936 lk 9
Ühiselumajade projektid valmimas.
Uute korteriühingute soovil linna ehitusosakonna projekteerimise büroo on asunud töötama välja lõpp-projekte ühiselumajade jaoks, millest praegu on käsil Raua ja Kunderi tänavaisse ehitatavate ühiselumajade projektid. Ehitustööd korteriühingute poolt kavatsetakse kohe pärast projektide valmimist anda välja vähempakkumise teel.
Uue tänava ühiselumaja korteriühingu „Uus 22“ liikmete üldkoosolekul valiti ühingu juhatuse esimeheks Albert Tomson ja liikmeteks pr. Lea Limberg, Leopold Luus ja Karl Ainson.

Uus 22, korteriühingu "Uus 22" maja, arhitektid Aleksei Küttner (algprojekt) ja
Konstantin Bölau. Foto: 21.04.2013, R. Vaikla

Uudisleht 23.04.1936 lk 5-6
Tallinn ei saa iialgi valmis
/.../
Majad, millel paarkümmend omanikku
Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna poolt on asutud energiliselt organiseerima n.n. ühiselumajade ehitamist. Selleks luuakse vastavad ehitusühingud. Tänavu hakkavad maju ehitama terve rida sarnaseid ühinguid. Registreeritud on siiamaale: „Raua“, „Asula“ ja „Uus 22“.
Korteriühing „Raua“ ehitab oma maja Raua tän. nr. 16. Maja tuleb 16 elukorteriga (3-4 tuba). Iga ühingu liige omab ehitatavas majas ühe korteri. Ehitajaist-osanikest oleks nimetada koolivalitsuse direktorit Paul Mägrakeni, ärimees Ed. Tofferit, major K. Anti, G. Treubergi, Aksel Paapi j.t.
Kunderi tänavale hakkab ehitama ühiselumaja „Asula“, kuhu kuuluvad ehitajatena teiste hulgas Vold. Lehtmets, A. Grooman, J. Külviste, O. Reisner, J. Kirsima j.t.
Korteriühing „Uus 22“ ehitab oma maja Uuele tänavale. Projekt on praegu linnavalitsuses väljatöötamisel. Ehitusühingu juhatusse kuuluvad Albert Tomson, pr. Lea Limberg, Leopold Luus, Karl Ainson ja teised.
/.../

Uus Eesti 29.04.1936 lk 2
Korteriühing „Asula“ sai obrokikrundi.
Igaaastast kruntraha tuleb tasuda 1 sent ruutmeetrilt
Linnavalitsuse poole pöördus palvega korteriühing „Asula“, anda ühingule obrokile ehituskrunt Kunderi ja Kuhlbarsi tänava nurgal. Linnavalitsus pidas võimalikuks anda maad obrokile ajakohase ehituse püstitamiseks ühekordse obrokimaksuga 9 kr. ruutmeetrilt ja igaaastase obrokimaksuga 1 sent ruutmeetrilt. Ühekordne obrokimaks kuulub tasumisele ühesuurustes osades 25 aasta jooksul, arvestades võla pealt 5 protsenti aastas.
Korteriühing „Asula“ obrokikrunt on 1000 ruutmeetrit suur, kuhu korteriühing peab ehitama elumaja kolme aasta jooksul arvates 1. maist 1936. a.

Päevaleht 20.05.1936 lk 7
Uus korteriühing saab linnalt krundi.
Linnavalitsuse poole pöördus palvega korteriühing „Uus 22“, et ühingule antaks obrokile ehituskrunt Uuel t. 22. Rahandusosakond pidas võimalikuks anda maad sellel kohal obrokile ühekordse obrokimaksuga 18 kr. ja iga-aastase obrokimaksuga 2 senti ruutmeetrilt.
Sealjuures ühing kohustub krundile ehitama elumaja kolme aasta jooksul, arvates 1. maist s.a.

Päevaleht 13.08.1936 lk 6
Linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
/.../ Korteriühing „Uus 22“ projekt kivist neljakordse elamu püstitamiseks Uuel tän. 22. /.../

Päevaleht 26.08.1936 lk 5
Korteriühing sai ehituskrundi obrokile
Korteriühing „Raua“ pöördus palvega linnavalitsusele, anda ühingule obrokile ehituskrunt Raua tän. ja projekteeritud uue tänava nurgal. Linnavalitsus otsustas anda maa ühekordse obrokimaksuga 11 kr. ja iga-aastase obrokimaksuga üks sent ruutmeetrilt. Ühekordset obrokimaksu lubati tasuda ühesuurustes osades 25 a. jooksul, arvestades võla pealt 5% aastas intressi.

Päevaleht 24.03.1937 lk 7
Rida uusi suuremaid ehitusi
Tallinna linnavalitsus kinnitas järgmised ehitusprojektid:
/.../ Korteriühingu „Raua“ projekt kivist neljakordse elumaja ehitamiseks Raua tän. nr. 34. /.../
Korteriühingu „Asula“ projekt elumaja ehitamiseks Kunderi tän. nr. 1. /.../

Ühiselamute ehitamine läheb hoogu (1938)

Üürnik hakkab majaomanikuks (1938) - KÜ Asula

1937 - Tallinna Evangeeliumi Seltsi Sinise Risti kodu

Päevaleht 8.01.1938 lk 4
Moodsa kodu abil võitlusse alkoholismi vastu
 

Eile võisid ajakirjanikud sotsiaalhoolekande nõuniku E. Kirsipuu saatel tutvuda Tallinna Evangeeliumi Seltsi „Kirikliku sisemisjoni koduga“, mis on määratud alkohoolikute parandamiseks.
Sesse kolmekordsesse majja astudes, kus kõik on läikivalt puhas, ei reeda miski, et siin elaksid alkohoolikud.
Olen veidi hilinenud, lähen kolleege otsides üles avarast, valgest trepikojast, vastu tuleb maja elanik – viisakalt rõivastatud noormees, kardan, et pole õigesse kohta sattunud. Kogu majas valitseb rahu, kuigi elanikke on rohkesti saabunud koju lõunale.
Leidsin kolleegid keldrist, kus majavanem härra Vieckmann ja seltsi esimees õpetaja Valter andsid ajakirjanikele seletusi hoone otstarbekalt kasutatud keldrikorra ruumide kohta. Seal on muidugi moodne pesuköök ja kõik muu, parajasti näidatakse keskkütte boilerit, mis muidu maksab 300 kr., kuid mille nemad on mingisugusest tsisternist ehitanud ümber ainult 40 krooniga.
Otstarbekuse ja hea hakkamisega on ehitatud see moodne hoone isegi. Suur krunt aiaga on saadud odavasti, keegi vanaproua on ta neile müünud tingimisi, et nad tasuksid temale kogunenud võlad ja kindlustaksid talle eluaegse korteri. Hoone asetseb kõigele lisaks südalinna lähedal, V. Kompassi tän. nr. 5.
Kliinikulikult puhtad toad on sisustatud voodite ja öökappidega, tube on kolm klassi, hinnaga 35, 45 ja 60 senti ööpäevalt. Igale elanikule on oma riide- ja pesukapp seinas. Ühises söögisaalis on laud valgete linadega kaetud. Öömaja tasu eest antakse ka pesu ja on tarvitada köök tulise pliidiga. Mehed keedavad endile ise toitu, köögis on igal oma toidukapp seinas ja kõik keeduriistad tarvitada.
Ongi parajasti lõunaaeg ja mehed valmistavad toitu, kuna osa juba istub söögisaalis. Põgusast pilgust piisab, et näha: Meestele pole keedukunst kaugeltki võõras. Seal polegi laual nii väga „poissmehelikke“ roogi. Näeme beefsteakse ja „šnitsleid juurviljaga“. Üks härra (seda ta oma käitumiselt oli), keetis köögis suurepäraselt selget leent.
„Kas olete kokk?“ küsime.
„Hädasunnil isehakanud kokk,“ naerab ta.
Jutust selgub, et ta on perekonnainimene. Naine on intelligentses ametis, elab lastega omaette.
Mees räägib uhkusega oma perekonnast. Lahkuminek on tulnud varanduslikust laostumisest. Nii kui varandus on läinud kaduma, on ka läbisaamine perekonnaga hakanud lonkama.
„Millest te end elatate?“
„Pliiatsite ja muu niisuguse müügist.“
Ta saadab meid viisaka kummardusega ukseni. Endine seltskonnainimene, tööstuse omanik.
Asutuses on ka ülikooliharidusega inimesi, on endisi õpetajaid ja raamatupidajaid. Neid inimesi vaadeldes mõistad, kui vajaline on neile selline asutus. Ilma temata oleksid need mitmesuguseil põhjusil eluniidis ripakile jäänud inimesed linna öömaja ja odavate urgaste elanikud. Asutuse hoolitsusel aga nad võivad end siin tunda korralike inimestena ja korralikkuse tungi ärkamist ergutada. Ilus kodu ei kasvata ainult last, vaid ka täiskasvanut.
Selle põhimõtte on rühm kristlikke idealiste juba aastakümnete eest (selts asutati eelmisel sajandil) võtnud oma juhtnööriks, mida nad nüüd oma uues, moodsas hoones loodavad jatkata endisest suuremate tulemustega.
Millest nende hoolealused end siin elatavad? – Kes väikesest kaubitsemisest, kes ka päris korralikust tööst, nagu sadamas. Kui seda tööjoont saaks pikemat aega kinni pidada, kui ei tuleks alkoholi kiusatus, oleksid maja elanikud lõplikult jalule aidatud. Alkoholi asutuses tarvitada ega kaasa tuua ei tohi. Kes seda määrust rikub, peab kodust lahkuma. Kuid lahkunuid tuleb väga sageli jälle tagasi. Kell ½11 õhtul kustutatakse elekter, siis peab ka majas valitsema tööinimesele vajaline rahu. Korrarikkumisi juhtub harva, sest maja elanikud noomivad ise juba rahurikkujad läbi. Kes sellest ei hooli, sel võib minna halvastigi, ta küüditatakse kas või külma duši alla.
Kodusse tulles viiakse iga uus elanik kõigepealt vanni, kuna ta riided selle aja jooksul käivad desinfektsioonikambris, kus hävivad kõik putukad.
„Tundes korraliku kodu kasvatavat mõju inimesele,“ jutustab õpet. Valter, „meie selts otsustas nii-ütelda asutada „joomarite aktsiaseltsi“. Selle raha, mis nad muidu kulutavad kõrtsi, peavad nad siin kulutama inimlikumale elule.“ Elu ülesehitamisele. Praegusel hetkel on kodul 27 elanikku, ruumi on 35 jaoks.
„Kui inimesel on mõnus elada, ta hangib ka raha ja – hakkab korralikult töötama...“
On olnud juhtumeid, et neist inimestest on saanud korralikke abielumehi. Kes oskavad näiteks tisleritööd ja pildiraamide valmistamist, võivad siinsamas töötada ja endile teenida ülalpidamist. Töötoas hööveldabki mees parajasti kapi ukse kallal. Ruumi seinas on kapid tööriistadega.
Hommikul ja õhtul asutuse vanem härra Vieckmann peab saalis palvusi, kui vaja – kolmes keeles. Saalis on ka väike harmoonium.
Asutus on endale seadnud põhimõtteks omaga välja tulla. Kõik, mis siin on tehtud, on tehtud omal jõul, ilma kogukondliku ja riikliku abita.
Seda tähelepandavam on see töö, et teda on teinud rühm usklikke, evangeeliumi põhimõtteist imbunud sakslasi-kaaskodanikke, kes siin on vaikselt ja tunnustust nõudmata töötanud üldsuse heaks, sest kaugelt suurema jao kodu elanikke, vahel isegi eranditult, on annud enamusrahvas.
Asutuse ukse kohal on sõnad „Eben-ezer“, see on ta piiblist võetud nimi ja tähendab „Siiani on Jehoova mind aidanud“.
 

dea.nlib.ee

Uudisleht 8.01.1938 lk 7
A.-S. „Napsivendade hotell“
Viinavoolu pärivett ujujate uus moodne kodu Tallinnas. – Kuuemiljoniline ehitus kerkib öömaja-rahadest. – Kunagised ränkrikkad rahamehed kõrvu sadamatöölistega ja linnaöömajalistega.
 

Tutvumiskäigult Sinise Risti uude majja
Üle omapärase asutuse läve astusid ajakirjanikud eile korraldatud tutvumiskäigul. Luitunud ja näotute majalobudike kobarikus Väike Kompassi tänaval nagu äraeksinuna kerkib suur ja moodne kolmekordne kiviehitus, nagu neid nüüdsel fassaadi loomise ajajärgul rajatakse peamiselt üksnes kesklinnas.
Paradoksaalne, kuid siiski tõsi – selles majas on peremeesteks sellised napsivennad, keda viin viinud juba niikaugele, et nad enam ei oma õiget peavarju. Siin on nende päralt mugavusi, mida mõnigi mees pole tunnud ka nendel aegadel, kui ta elu käis veel mööda korrapärast rada.
Tegemist on Tallinna evangeeliumi seltsi poolt asutatud nn. kirikliku Sinise Risti koduga, mis nüüd on kolinud uude ja äsjavalminud majja. Ja peamisteks elanikeks moodses majas on mehed, keda viin liig hoogsalt on kannud pärivett. Sinise Risti kodu ei moodusta enesest siiski mingisugust kinnist raviasutust, kus arstiabi tarkuste abil püütakse jagu saada viinakuradist. Ainsaks ja äraproovitud ravimiks on siin jumalasõna. Kas ja kuidas piibel saab jagu viinakuradist, sellest eripeatükist allpool.
 

Lehemeeski tutvumiskäigu ruumide järjestuselt sooritab samas korras nagu libedale sattunud napsivend, kes esmakordselt astub üle Sinise Risti kodu läve.
Vannituba keldrikorral. Siin peab oma saasta maha nühkima iga kodu uustulnuk, et ühes temaga kaasüürilistena kodusse ei sigineks soovimatuid pisilojuseid. Samas suur kinnine ahjupõrakas, millest väljaulatuv kraadiklaas näitab ahjus valitsevat temperatuuri – 102 C. Siia pannakse hetkeks rippuma napsivenna maine kest. Mitte nii, et mees ise oma viinaaurudega ja dileeriumi-kuradikestega, vaid üksnes ta riided. Jällegi nende pisiloomakeste ja desinfektsiooni otstarbel.
Siis seadeldis, mida mööda ühtviisi rändab must pesu ja jutt. See on kolmandalt korralt keldrini ulatav shaht, mida mööda alla lastakse must pesu. Kuid samuti täidab see püstkanal sisetelefoni ülesandeid vajaliste korralduste edasiandmiseks ühelt majakorralt teisele. Veel leidub keldrikorral ka väike saun, mida 10-sendise lisamaksu eest saab kasutada iga maja elanik. Vann aga on kallis lõbu – 20 s.
Maja eluruumi kordadel koridorisüsteem. Vaheldumisi ühes toas kaks, teises neli voodit. Sisustuse juure kuuluvad veel toolid, väikesed kapid ja lauad. Koridorides seinakapid üliriiete jaoks. Pilk tubades tabab mõnegi näo, kes kord ränkrikka ärimehena tuuseldanud mööda pealinna esinduslokaale. Nüüd nad otsaga on siin – allakäimine ja vaesus vastu vahtimas välimusest ja üldisest olemisest. Ja nende omaaegse rahamiljöö kaaslastest pole siin enam jälgegi. Voodinaabriks sageli lihtne sadamatööline või linnaöömajaline, kes siiski teinud „hüppe ülespoole“. Selles mõttes, et tal linna öömaja asemel nüüd on mitmekordselt korralikum peavari. Kodu ühisköögis säristavad kõrvuti praadida punaka labidashabemega venelane ja keegi nikkelraamidega prillides kühmus seljaga vanem mees, veel niiütelda härra välimusega. Kuuldub – elukutselt insener. Selline terav minevikutaustaline kontrast Sinise Risti kodus pole ainus. Kuuldub, et siin peavarju on leidnud teisigi akadeemilise haridusega inimesi, endisi kooliõpetajaid jne. Ajakirjanike külaskäigu ajaks on nad aga vargsi kõik kadunud; kõigil äkki kiired asjatoimetused linnas... Pole ju kellelgi tahtmist lasta oma nägu jäädvustada fotoplaadile ja avalikkusele teatavaks teha oma praegust kehva argipäeva. Petetakse ennast ikka lootusega, et ega omaaegsed kaaslased veel ei tea midagi...
Maja teisel korral üsna avar saal, mis ühtviisi söögi- ja palveruumiks. Seina ääres pisitilluke harmoonium, paras mahuka reisikohvrina käe otsa võtmiseks. Kuid pillil on kõvad hääled sees. Sellel teeb hommikustel ja õhtustel palvustel kirikulaule kodu majaisa J. Vieckmann. Muide, need palvused on sunduslikud kõigile kodu elanikele, kui palvele ilmumist ei takista töökohustused. Lükatavatest ustest vahesein eraldab teist ruumi, mis on töötoaks. Parajasti pannakse siin suure kapi küljelaudu kokku. Tisleritöö tundjail on asja, mille kallal nokitseda ja ka pisut raha teenida.
Kuigi Sinise Risti kodu elanikud omaaegsetest seltskondlikest kuuluvustest hoolimata siin nüüd on sulanud ühiseks klassiks, hoopis klassivahedeta sõna otseses tähenduses napsivendade kodu pole siiski. Korterid jagunevad siin kolme klassi. 1. – 60, 2. 45 ja 3. klass 35 senti ööpäeva kohta. Vahe seisab selles, et 1. klassis on tuba kahe mehe kohta ja voodid reformpõhjaga, kuna teistes klassides tuleb juba leppida vähema ruumiga, kõvemate vooditega ja vähemate mugavustega. Teises ja kolmandas klassis tuleb ka kodu elanikel endil hoolitseda tubade korrastamise ja puude kööki kandmise eest, kui nad endid nendest kohustustest ei taha lahti osta viiesendiste lisamaksude eest päeva kohta.
Maja kodukord on niisugune, et õhtul kell 10 suletakse uksed. Jääb kodu elanik hiljemaks, pääseb ta sisse vaid majavanema eriloal ja hilinemist vabandavate põhjuste esitamisel. Kell 10.30 kustutatakse ruumides elekter peale nõrga öövalgustuse. Hommik algab kell 6.30 tulede uue süttimisega.
Napsivõtmine ja napsi toomine maja ruumidesse kuulub valju keelu alla. Tabatakse keegi selliselt vääratuselt, tuleb tal viivitamatult lahkuda. Alles kahe nädala möödumisel majaisa võtab kaalumisele, kas kodukorra vastu eksijale uuesti kodus anda peavarju või mitte. Aga naps üldiselt ei kuulu keelu alla – kuidas seda saakski teha! Napsivendade kodu elanik võib kas või igal õhtul parajate „aurude“ all koju tulla; katki pole sellepärast veel midagi, senikaua kui ta ei riku maja üldist korda ega rahu. Sest meil ju puudub seadus, mille alusel sellistes kodudes kedagi saaks sundida ravile või inimesel, ka joomahaigel, keelata napsitamist.
Ja sellise varjupaiga asutamise mõte? Niguliste koguduse pastor R. Valther, kes on evangeeliumi seltsi esimees, annab naljatoonilise vastuse:
„Võtsime lähtekohaks, et tuleb asutada niiütelda joodikute aktsiaselts. Raha, mille joodikud muidu viivad linna öömajadesse ja kõrtsidesse, pigemini võib ju valguda siia, millega laostunud inimestele võib ehitada korralikuma peavarju. Korterihinnad on nii kalkuleeritud, et asutus ennast peab tasuma ilma suuremate juuremaksudeta. Võiks ju ütelda, et inimene sama raha eest, mis ta kuu jooksul siia maksab, võiks leida mingisuguse peavarju eramajas. Kuid raskus seisab selles, et laostunud inimestel kunagi pole korraga nii palju raha taskus, et kuu üüri tasuda. Ja keegi ei võta korterisse inimest, kelle kohta teatakse, et ta eelmiseks peavarjuks on olnud linna öömaja.“
Varem Sinise Risti kodu töötas Nunne tänaval, kuid ruumid osutusid seal liig kitsaks. Möödunud suvel püstitati Kompassi tänaval uus maja, mis koos sisustusega läks maksma umbes kuus miljonit senti. Uus kodu lubab vastu võtta kuni 35 kodutut.
Kaheksa tegutsemisaasta jooksul on Sinise Risti kodudest läbi käinud umbes 400 inimest. Mis nendest on saanud ja kuivõrd nad on muutnud oma elukombeid, sellest puudub ülevaade. Kuid õpetaja Valther ja majaisa Vieckmann teavad siiski jutustada inimestest, kes kodu korralikus õhkkonnas jällegi jalad alla ja rahu tagasi saanud, asutanud perekonna või oma perekonna juure tagasi pööranud ja viinahaigusest hoopis vabanenud.
„On ikka nii, et inimesed alustavad siit kas uut elu või lähevad omadega hoopis allamäge, hoolimata jumalasõnast ja muust vastutulekust, mida meie siin pakume", ütleb moraalse ravi tagajärgede iseloomustamiseks seltsi esimees pastor R. Valther.

Uus Eesti 8.01.1938 lk 7
Tallinna üks haruldusist:
Võõrastemaja ainult joomareile.
6-miljoniline maja, kus sinine rist püüab päästa joomahaigeid.
 

Koos Sotsiaalministeeriumi hoolekande nõuniku prl. E. Kirsipuuga oli ajakirjanikel võimalus tutvuneda Tallinna Evangeeliumi seltsi alkohoolikute koduga. Ametlikult kannab see kodu nimetust „Kiriklik sinise risti kodu“. Siin leiavad peavarju mehed, kes liigse alkoholi tarvitamise läbi on sattunud kõrvale õigelt teelt ja kus neid Kristuse õpetuse läbi püütakse jälle päästa alkoholi küüsist.
See omapärane kodu asub Väike Kompassi tänaval. Madalate ühekordsete hoonete keskel kerkib imposantne moodne kolmekordne ehitis, nagu mõni uhke hotell. Trepikojas ukse kohal on kirjutatud suurte tähtedega „Eben Ezer“ ning nende kahe sõna vahel sinine rist. Mida tähendab Eben Ezer? Eben tähendavat – abi ja Ezer – kivi. Sõnad on võetud piiblist Saamueli raamatust et „siiamani on Jumal meid aidanud“. Sinine rist aga on rahvusvaheline alkoholi vastu võitlemise märk.
Evangeeliumi seltsi esimees õp. R. Valter tutvustab kodu sisemusega. Kolm majakorda ja kelder on terveni „kodu“ kasutada. Keldris näidatakse kõigepealt vanni, kuhu iga kodusse sisseastuja otsekohe pistetakse. Seniks, kui mees on vannis, desinfitseeritakse tema riided kõrvalruumis 100–130 pügalalises kuivõhu kuumuses. Siin hävinevad kõik tülikad putukad. Samas on ka saun, pesuköök ja keskkütteruum. Esimesel majakorral on kantselei ja majaisa eluruumid. Alles teisel korral leiame neid elanikke, kellele see suur maja on tõeliselt püstitatud. Suures söögisaalis on kaks pikka lauda. Siin mängivad kaks meest malet. Kolmas sööb. Ta on kandikuga enese ette asetanud kuhja kotlette, kartuleid ja magushapukapsaid. Need toidud on mees endale ise köögis valmistanud. Mehe välimusest ja ka söödavast toidust ning serveerimisest võib märgata, et ta on kunagi paremaid päevi näinud.
Kõrvalruumes hööveldab keegi noormees riidekappi: Selles majas on antud meestele, kellel selleks oskust ja tahtmist võimalust igasuguseid käsitöid, puutöid j.m. teha. Sellest hangitakse väikest sissetulekut. Edasi astudes sattume kööki. Siin hulk mehi askeldab pliidi ümber. Ühel küpseb midagi pannil, teisel keeb pajas. Keegi intelligentse välimusega prille kandev härrasmees sööb köögilaua juures.
„Mis te siin keedate?“ küsime kõige lähemal seisvalt venelase moodi habemikult mehelt.
„Ei mõista“, vastab mees vene keeles, „kas kõnelete vene keelt?“
Mees tõstab potikaane üles: „Puljongi“, ütleb ta, „ja mis /=riis/ haudub ahjus“ Ise ta on selle juures väga rõõmsa näoga.
„Kas te olete kokk olnud, et nii hästi keeta oskate?“
„Ei ole ma mingi kokk, aga eks ole paremaid päevi nähtud ja paremaid toite söödud“.
„Kuidas see tuleb, et te ei oska eesti keelt?“
„A vot, opteerisin Venemaalt – Petrogradist. Sakslane olen, vene keelt räägin ja Eesti alam.“
„Mis ametit te Venemaal pidasite?“
„Vabrik oli mul, aga minema läks, revoluutsia viis ära“.
„Kas teil perekonda ka on?“
„Naine ja kolm last elavad Nõmmel.“
„Miks te nendega koos ei ela?“
„Ei sobi, ei saanud läbi, tülitsesime. Naine teenib ise endale ja lastele ülalpidamist.“
Kõike seda seletab pikahabemega mees nii rõõmsa näoga, nagu jutustaks kõige toredamat asja maailmas. Tal oli vabrik, perekond, nüüd pole enam midagi, elab juba kolmandat kuud alkohoolikute kodus, maksab oma 35 senti ööpäeva eest ja „vaaritab“ puljongi riisiga.
„Kust saate ülalpidamise-raha?“ küsime veel mehelt.
„Müütan pliiatseid ja seepi.“

„Turul?“
„Kuda, njet“, vastab mees ilmega nagu oleks talle midagi solvavat öeldud, „müütan kontoritele“.
Elavad need rahvad siin nelja kaupa toas. Igal ühel on oma voodi, seinakapp riiete jaoks ja öökapp.
Kui mõni maja elanik tuleb õhtul joobnuna koju, siis võtab majaisa tema saapad ära, et ta hommikul arvet klaarimata minema ei saaks lipsata.
Maja kodukord on kõva. Õhtul kell ½11 kustutatakse kogu majas tuled, see sünnib kantseleis leiduva lülitaja kaudu. Kes lärmitseb, see aetakse minema selleks ööks. Kes aga viina kaasa toob, peab jalamaid lahkuma ega tohi enam tagasi tulla. Sellele enam armu ei heideta. Väga suurt hoolt kantakse ka puhtuse eest. Mõistlikumad elanikud valvavad ise korra järele. Nii pannud teised kord ühe lärmitseja 2 tunniks külmale keldritrepile. Mees jäänud kohe vait. Väga harva olevat siin politsei abi vaja. Igal õhtul kasseeritakse öömaja maks sisse: 1. kl. maksab 60 senti öö-päev, 2. kl. 45 ja 3. kl. 35 senti. Selle eest on prii pesu ja kööginõud. Sauna ja vanni eest tuleb eraldi maksta 10 senti. „Kodu" on püütud võimalust mööda ka kaunistada. Saalis leidub isegi miniatuurne harmoonium, mida kasutatakse palvetusteks. Palvusi peetakse hommikul ja õhtul.
Kodu mahutab üldse 35 inimest, nende jaoks ehitatud maja läks maksma 60.000 krooni ja valmis möödunud sügisel. Krundi, millele maja ehitati, sai Evangeeliumi Selts kelleltki vanaproualt, kellele selle eest antakse vastutasuks eluaegne korter samas majas, ja ülalpidamisraha. Hoone ehitamiseks polevat mingit toetust kuskilt saadud, vaid see on seltsi eraalgatus. Tasuvat end ka kuidagi ära. Kodu majaisaks on hra Vieckmann endine kullakaevanduse valitseja Venemaalt. Kodus leiavad peavarju kõik alkoholi tarvitamise läbi viletsusse sattunud mehed vaatamata rahvusele, usule ja seisusele. Siin on haritud inimesi ja harilikke töölisi, kes kaotanud põhja jalge alt ning siin on leidnud korraliku kodu, kust keegi ei tahtvat enam lahkuda, kes kord juba siia tulnud. Seni on kodust läbi käinud 400 inimest.

Jahresbericht des Evangelischen Vereins in Reval für das Jahr 1936 (1937), Rahvusraamatukogu

Vaba Maa 8.01.1938 lk 6
Jumalasõnaga viina vastu.
Sinise Risti kodu alkohoolikutele. – Kolmekordne maja joomahaigete ulualuseks.
 

Väike-Kompassi tänaval madalate puumajade rajoonis torkab silma uhiuus valge kolmekordne kivimaja avarate moodsate akendega. See maja kuulub Tallinna Evangeeliumi seltsile ja selles asub seltsi Sinine Rist – kodu alkohoolikutele. Külastades koos sotsiaalministeeriumi hoolekandenõuniku prl. E. Kirsipuuga seda omapärast asutist, mida meile tutvustasid Evangeeliumi seltsi esimees pastor R. Valter ja kodu majaisa hr. Vieckmann, näeme ja kuuleme mõndagi huvitavat.
Evangeeliumi selts (asut. 1876) on juba kauemat aega tegelnud alkohoolikutega. Pärast maailmasõda Oleviste kiriku köster Rauchardt hakanud neile pidama piiblitunde. Kui teatavaks saanud, et osavõtjaile antakse ka teed ja saia, siis olnud saal alati puupüsti täis. 1929. aastal asutati alaline kodu, mis kuni uue maja valmissaamiseni, möödunud aasta oktoobrikuuni, asus üürikorterites. Krunt saadi juhuslikult kelleltki vanaproualt, kes tasuks sai korteri uues majas ja teatud summa igas kuus ülalpidamiseks kuni surmani.
Maja ühes sisustusega läks maksma 60.000 krooni.
Tutvudes selle moodsalt ja praktiliselt ehitatud majaga keldrist kuni kolmanda korrani, võime veenduda, alkohoolikutele on loodud puhas, soe ja avar kodu ning mugavad elamistingimused, missuguseid pole endile suutnud luua paljudki korralikud töölised ja päevast päeva rühkijad kogu oma elu kestel. Soojal keldrikorral asetseb vannituba, kuhu otsekohe saadetakse iga uustulnuk. Seni kui viimane end peseb, kuumutatakse ta rõivaid desinfektsiooniahjus, kus 100-kraadiline kuumus tapab oletatavad söödikud ja pisilased.
Edasi näeme keskkütteruumi, pesukööki, pesurullikambrit ja lõpuks kodust sauna, kust hoovab mõnusat leitsakut.
Maja esimesel korral asetseb kantseleiruum, üks külaliste-tuba, majaisa elukorter ja pliidiga tuba juba eelpoolnimetatud vanaprouale.
Teisel korral näeme avarat söögituba (ka palvetundideks kasutatav), kööki, kus öömajalised endile ise toitu keedavad, ja tisleritöötuba, mida võivad kasutada kõik selle töö oskajad. Tehtud töö eest maksetakse vastav tasu.
Maja kolmanda korra võtavad enda alla üüritoad. Neid on kolmes hinnas: 60, 45 ja 35 senti ööpäeva kohta. Esimesi hoitakse korras asutise poolt, teises ja kolmandas klassis on üürnikud ise kohustatud tube puhastama.
Toad on kahe ja nelja voodiga, viimaseid on kokku 35. Voodipesu on asutise poolt, samutigi selle pesemine. Koridoris on iga üürniku jaoks kapp, kuhu ta mahutab oma rõivad ja muud tarvilikud esemed.
Tubades kohtame paari elanikku, sest päeva ajal on nad enamalt jaolt väljas. Meeleldi tahaksime nendega kõnelda, kuid nähes meeste kinnist ilmet või aknale kiindunud pilku, peame loobuma sellest kavatsusest. Minnes tagasi teisele korrale, peatume veidi köögis, kus rühm mehi valmistab toitu. Pliidil särisevad kotletid ja podisevad supipotid. Meestel on asjalikud näod, nad nagu ei näekski meid. Vaid üks venelase välimusega mees astub meile jutuvalmilt vastu. Ja mida talt kuuleme? Ta on venestunud sakslane, omal ajal olnud tal Peterburis klaasivabrik, 10 aastat tagasi opteerunud koos perekonnaga Eestisse.
„Kus siis perekond praegu asub?“
„Nõmmel.“
„Miks te oma perekonna juures ei ela?“
„Jah, teate, me ei saa üksteisega läbi,“ vastab mees. „Kui rikas oli, siis polnud viga ühti.“
„Aga kes toidab perekonna ja millest te ise elate?“
„Ise käin pliiatseid ja taskuraamatuid müütamas. Naine teenib raudteel, saab oma perekonna-abiraha ja elab ära. Poeg käib keskkoolis.“
„Kui kaua elate siin kodus ja kuidas teile siin meeldib?“
„Kolmandat kuud. Siin on igatepidi hea elada.“
Pastor Valterilt kuuleme, et Sinise Risti kodust on kaheksa aasta kestel läbi käinud ligi 400 üürnikku, kelle hulgas on olnud insenere ja teisi kõrgema haridusega inimesi. Kodu peab neid vaol ainult jumalasõna abil, mille kuulutamine ongi kodu esimeseks sihiks.
„Kes siin pikemat aega on viibinud, need paranevad, kes viibib päeva või paar, see langeb veel madalamale, sest jumalasõna on kahe teraga mõõk“, tähendab omalt poolt majaisa hr. Vieckmann, kes varemal ajal olnud Venemaal kullakaevanduses valitsejaks.
„Meie asutis on nagu aktsiaselts, mille osanikeks on alkohoolikud,“ kõneleb edasi pastor Valter. „Võiks öelda, et aktsiad tasutakse neist summadest, mis muidu läheksid kõrtsi või linnaöömajasse. Igal õhtul kasseerime öömajatasu sisse. Kodukord on meil vali ja selle täitmist nõuame ilmtingimata. Toetust pole me kuskilt saanud, püüame läbi saada omal jõul. Püüame alkohoolikuid juhtida töö juure, sest töö parandab ja kasvatab. Hüpnoosi ega muud ravimisviisi meie ei kasuta. Esimest oleme proovinud, kuid tühiste tagajärgedega.

Jahresbericht des Evangelischen Vereins in Reval für das Jahr 1937 (1938), Rahvusraamatukogu

Jahresbericht des Evangelischen Vereins in Reval für das Jahr 1937 (1938), lk 4-5
III. Das Kirchliche Blaue Kreuz „Eben-Ezer“, W. Kompassi 5. Hauswater: Jul. Wieckmann, Tel. 318-06.
Vor einem Jahr konnten wir berichten, dass die Aussichten auf den Bau eines eigenen Heimes immer konkretere Gestalt annahmen. Am 18. März wurden die ersten Vorarbeiten begonnen, am 18. April feierten wir bereits die Grundsteinlegung und am 25. September konnte die Einweihung vollzogen werden. Am selben Tage zog die frühere Besitzerin des Grundstückes als erste im Heim ein. Sie soll in dem eigens für sie gebauten Zimmer sorglos ihren Lebensabend verbringen. Wenige Tage darauf fand der Umzug des Blauen Kreuzes statt. Was in den Monaten des Baues unsere Herzen beschäftigt und bewegt hat, ist nicht möglich wiederzugeben. Aber als das Haus fertig vor uns stand, da wussten wir, dass wir nur mit den Worten Samuels danken können: Eben-Ezer. Bis hierher hat uns der Herr geholfen.
Wer am Einweihungstage oder auch später unser Heim besichtigt hat, der hat sich mit uns gefreut, dass wir nun endlich unseren Einwohnern ein gemütliches Heim bieten können. Die guten Schlafräume, Waschzimmer und Badstuben, sowie die dringend notwendige Desinfektionskammer sind von besonderem Wert. Aber auch den schönen Versammlungsraum und die Werkstube wissen wir zu schätzen. Die von unserem Inneren-Missionskreise angefertigten hübschen Gardinen haben viel dazu beigetragen, dass das neue Heim auch wohnlich und gemütlich geworden ist. Die Bewohner des Heimes spüren es wohl auch, dass wir aus Liebe zu ihnen alles so praktisch und behaglich wie nur möglich eingerichtet haben. Es ist uns ein Bedürfnis allen, die beim Bau und bei der Einrichtung mitgeholfen haben, einen besonders herzlichen Dank zu sagen. Für unseren Architekten, Herrn E. Sacharias, war es oft eine schwierige Aufgabe, alle unsere Wünsche zu berücksichtigen. Wir danken ihm aber, dass er uns stets geduldig angehört und wo es nur irgend ging unsere Wünsche erfüllt hat, so dass unser Heim das geworden ist, was wir erhofft hatten.
Eine freudige Überraschung war es uns, dass die Baukosten bei der Schlussabrechnung sich um Kr. 1683.26 niedriger stellten, als im Voranschlage vorgesehen war. Ein nicht geringes Verdienst daran hat unser Hausvater, der unermüdlich auf Verbilligung der Anlagen sann. Dadurch wurden wir in die Lage versetzt, mit dem Ersparten die innere Einrichtung besser auszugestalten. Die Gesamtkosten des Baues betrugen Kr. 57.591.74, die der Inventaranschaffungen (u.a. wurden allein über ¼ Kilometer Lakenstoff besorgt) Kr. 2910.33. Damit haben wir eine grosse Schuldenlast übernehmen müssen. Aus den Einnahmen des Heimes hoffen wir den grössten Teil der Zinsen decken zu können. Es wird aber einstweilen nichts zur Abtragung der Schuld übrig bleiben. Sehr dankbar wären wir darum, wenn uns zinsfrei oder auch zu einem geringeren Zinsfuss Geld anvertraut werden würde. Die dadurch ersparten Zinsen könnten wir alsdann zur Abtragung der Schuld verwenden.
Eine sorge hatten wir beim Einzug: wird es möglich sein auch in den grösseren Räumen die bisherige Ruhe und Ordnung aufrecht zu erhalten? Wir dürfen es nach den Erfahrungen eines Vierteljahres aussprechen: diese Sorgen waren unnötig. Die Einwohner schätzen das ihnen gebotene Quartier und sorgen selbst dafür, dass es still und friedlich hergeht. Die Zahl der Personen, die bei uns eingekehrt sind, ist von 75 auf 100 gestiegen, die der Übernachtungen von 6546 auf 7195.
Die Vertreter von 38 verschiedenen Berufen haben sich da zusammengefunden und oft wie treue Familienglieder einander gegenseitig ausgeholfen. Es dürfte vielleicht interessieren, wenn einige dieser Berufe hier angeführt werden. Dem Beruf nach waren die Einwohner: Agenten, Ausseher, Arbeiter, Beamte, Bauern, Bäcker, Buchhalter, Buchdrucker, Feldscher, Heizer, Hutmacher, Journalisten, Ingenieure, Kellner, Klempner, Kesselschmiede, Lehrer, Landwirte, Musikanten, Makler, Maler, Matrosen, Offiziere, Photographen, Rattenvertilger, Rentiers, Schuhmacher, Schlosser, Scherenschleifer, Schneider, Tischler u.a.
Möchte unser neues Heim dazu dienen, dass das Evangelium von Jesus Christus nicht nur gehört, sondern auch angenommen werde. Dieses wäre der schönste Dank für alle ausgewandte Arbeit und Mühe.

Tallinna Evangeeliumi Seltsi aasta-aruanne 1937 (1938), lk 4-5
III. Kiriklik Sinine Rist „Eben-Ezer“, V. Kompassi 5. Majaisa: Jul. Vieckmann, Tel. 318-06.
Aasta tagasi teatasime, et väljavaated oma kodu ehitamiseks on võtmas kindlat kuju. 18. märtsil algasid esimesed eeltööd, juba 18. aprillil tähistasime nurgakivipanekut ja 25. septembril leidis aset avamine. Samal päeval seadis end kodus esimesena sisse kinnisvara endine omanik. Ta võib muretult veeta oma eluõhtu just tema tarbeks ehitatud toas. Mõni päev hiljem kolis sisse Sinine Rist. Seda, mis toimus meie südameis hoone ehituskuudel, ei ole võimalik edasi anda. Aga kui meie ees seisis valmis maja, siis teadsime, et me saame tänada ainult Saamueli sõnadega: Eben-Ezer. Siia jõuda on meil Issand aidanud.
Kes on külastanud meie kodu avamispäeval või hiljem, see on koos meiega rõõmustanud selle üle, et me saame lõpuks pakkuda oma elanikele mugava kodu. Iseäranis väärtuslikeks on head magamistoad, pesuruum ja vannitoad, samuti hädavajalik desinfektsioonikamber. Aga me oskame hinnata ka ilusat koosviibimisruumi ja töötuba. Meie sisemisjoniringi poolt valmistatud ilusad kardinad on palju kaasa aidanud sellele, et uus kodu on kujunenud hubaseks ja meeldivaks. Küllap tunnetavad ka kodu elanikud, et armastusest nende vastu oleme korraldanud kõik nii mugavaks ja õdusaks, kui vähegi võimalik. Me soovime avaldada erilist tänu kõigile neile, kes on meid aidanud maja ehitamisel ja sisseseadmisel. Meie arhitektile härra E. Sachariasele oli kõigi meie soovidega arvestamine sageli raskeks ülesandeks. Täname teda selle eest, et ta oli meiega alati kannatlik ja täitis meie soovid, kui vähegi võimalik, nii et meie kodu on saanud selline, nagu me lootsime.
Meeldiva üllatusena kujunes ehituskulude lõpparve 1683,26 Kr võrra väiksemaks, kui oli näidanud kulude eelhinnang. Mitte just väike teene oli selles meie majaisal, kes pingutas väsimatult sisustuse kulude vähendamise nimel. Nii oli meil võimalik hoone oma säästude eest paremini sisustada. Hoone ehituse kogukulud ulatusid 57.591,74 Kr, millest sisustuse soetamisele (mh hangiti kokku üle ¼ kilomeetri pesuriiet) kulus 2910,33 Kr. Seega tuleb meil kanda suurt laenukoormat. Kodu sissetulekutega loodame katta suurema osa intressidest. Kuid võla tasumiseks ei jää praegu midagi. Me oleksime väga tänulikud, kui meile usaldataks raha ilma intressita või vähendatud intressimääraga. Seeläbi säästetud intressid võiksime siis kasutada võla tasumiseks.
Üks mure oli meil sisseasumisel: kas on võimalik ka suuremates ruumides säilitada senine rahu ja kord? Ühe kvartali kogemuste najal peame ütlema: need mured olid tarbetud. Elanikud hindavad neile pakutavat eluaset ja hoolitsevad ise selle eest, et oleks vaikne ja rahulik. Meie juures peatunud inimeste arv on kasvanud 75-lt 100-le ja ööbimiste arv 6546-lt 7195-le.
38 erineva ameti esindajaid on siia kokku tulnud ja sageli kui ustavad pereliikmed üksteist aidanud. Ehk pakub huvi, kui mõned neist ameteist siin loetleda. Elanikeks on ameti poolest olnud: agendid, valvur, tööline, ametnikud, põllumehed, pagar, raamatupidaja, trükkal, velsker, kütja, kübarategija, ajakirjanikud, insenerid, kelner, torumees, katelsepp, õpetaja, taluperemehed, pillimehed, vahetalitaja, maaler, madrused, ohvitserid, fotograafid, rotipüüdja, rantjeed, kingsepp, lukussepp, kääriteritaja, rätsep, tisler jt.
Olgu meie uus kodu selle teenistuses, et Jeesuse Kristuse evangeeliumi mitte ainult kuulataks, vaid ka vastu võetaks. See oleks suurim tänu kogu tehtud töö ja nähtud vaeva eest.


Uus Eesti 21.10.1939 lk 6
Nõmme saksa koguduse asjaajamine praost H. Kubu kätte.
„Sinise risti“ paranduskodu võeti üle.
Kuna Nõmme saksa koguduse õpetaja lahkub koguduse õpetaja kohalt, võtab mainitud koguduse asjaajamise üle Tallinna praost H. Kubu. Ülevõtmine toimub täna. Mainitud koguduse kirik ja suurem osa vallasvarast kuulub Nõmme saksa kiriku seltsile. Mainitud selts pole veel oma tegevuse lõpetamisele asunud, seepärast pole veel teada, mis saab temale kuuluvatest varadest.
Tallinnas töötav „Sinine rist“, kelle ülalpidamisel oli V. Kompassi tänaval asuv paranduskodu, on palunud praost H. Kubu võtta kodu järelvalve oma hoolde, kuna kodu juhataja välja rändab. Mainitud kodu asub Tallinna evangeeliumi seltsile kuuluvas uues majas. Sellele seltsile kuulub Tallinnas veel teisigi maju, mis peatselt esialgseks lähevad Saksa usaldusvalitsuse hooldamisele, kuna selts töötas saksa kristliku organisatsioonina. „Sinine rist“ sooviks, et nende poolt loodud kodu samas sihis edasi töötaks.
Teisi saksa õpetajate ja kristlikkude organisatsioonide töö üleandmisi pealinnas veel pole olnud.

* * *

Reimani 5a (algselt Väike-Kompassi 5), Tallinna Evangeeliumi Seltsi Sinise Risti kodu hoone, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias. Foto: 20.06.2014, R. Vaikla

Foto: 20.06.2014, R. Vaikla

Väike-Kompassi ja Ülem-Jõe tänavate paiknemine enne II maailmasõda.
Foto: 20.06.2014, R. Vaikla

Foto: 20.06.2014, R. Vaikla

Foto: 20.06.2014, R. Vaikla